Nõuanded kasutatud sõiduki ostjale

Maanteeameti, Tarbijakaitseameti ning Maksu- ja Tolliameti koostöös valminud juhendist leiad näpunäiteid ja soovitusi, kuidas toimida ning mida tähele panna, kui Sul on plaanis osta kasutatud sõiduk.

Esmaseks soovituseks on mõelda läbi enda vajadused ja võimalused ning hoiduda emotsiooni ajel tehtud otsusest. Ka siis, kui müüja räägib, et just selle auto vastu on väga suur huvi ja tehingu peaks seega sooritama kohe.

Elektroonselt on võimalik sõiduki tausta kontrollida siit. Mõningad võimalused, kuidas elektrooniliselt kontrollida välisriigist soetatava sõiduki minevikku, leiab tehnoviidete rubriigis. Mõnikord aitab sõiduki minevikku tuvastada sõiduki VIN-koodi guugeldamine. Sealjuures tasub veenduda, et guugeldatav VIN-kood kuulub ikka kõnealusele sõidukile. Maanteeametile teada olevate Eestis tegutsevate sõidukite valmistajate, ametlike esindajate ja maaletoojate nimekirja leiab rubriigist margiesindused.

 

Kontrolli müüja tausta

 

  • Kontrolli, kas autot müüb eraisik või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikute vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.
  • Infot firma kohta saab:
    Krediidiinfo kodulehelt (tasuta lihtpäring)
    Äriregistrist

    Mida tähele panna? Ohumärk on, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ning firmal puudub koduleht.
  • Müüja maksuvõlga saab kontrollida:
    Maksu- ja Tolliameti registrist firma registrikoodi või eraisiku isikukoodi järgi (tasuta)
    Krediidiinfo kodulehelt (ettevõtte maksehäireraport, tasuline)

    Mida tähele panna: Kui müüjal on maksuvõlad, on põhjust kahelda tema usaldusväärsuses ja jätkusuutlikkuses.
  • Eraisikust müüja tausta kontrollimisel aitavad päringud internetis ja suhtlusportaalides, aga ka Krediidiinfo kodulehel.

    Mida tähele panna? Kui eraisik pakub mitut autot, võib olla tegemist varjatud ettevõtjaga, ja tasub olla ettevaatlik.
 

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovitavalt tasu pangaülekandega

 

  • Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping kahes eksemplaris (vt näidist (31 KB, DOC)), kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit.
  • Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti.
  • Võimalusel tasu ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada.
  • Jälgi, kes on raha saajaks: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.
 

Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu

 

  • Vaata, kui kaua on auto müügis olnud. Kui väga kaua, siis võib see tähendada, et sellega ei ole kõik korras.
  • Sõidukit ostes peab sõiduki müüjal olema kaasa anda registreerimistunnistus (kahepoolse korral selle mõlemad osad) ja sõiduki omamist tõendav dokument juhul, kui ta ei ole registreerimistunnistuse järgne sõiduki omanik. Kontrolli ka müüja isikut. NB! Kõik esitatavad dokumendid peavad olema originaalid.
  • Auto ostu-müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.
  • Kus ja mis ajal toimub sõiduki ost-müük? Kui õhtul kell 23:00 kusagil maantee ääres parklas, siis see ei ole tõenäoliselt õige asi.
  • Välismaalt vahendajalt ostmise puhul tuleb enne ostu kindlaks teha, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.
  • Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.
  • Võõrkeelse lepingu puhul ole kindel, et oled kõigest õigesti aru saanud.
  • Silmas tasub pidada, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud, samuti sõiduki registreerimistasud.
  • Kui auto on ostetud EL-i liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava EL-i direktiivi järgi.
  • Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.
  • Eestist pärit auto puhul kontrolli Liikluskindlustuse Fondi kodulehel võimalikke avariisid.
  • Kontrolli auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN-koodi vaata auto ja dokumentide pealt. Müügikuulutusele lisatud VIN-koodi suhtu teatud kahtlusega, kuna aeg-ajalt kasutatakse nö fantoomautode VIN-koodi.
  • VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (vehicle identification number). VIN-kood peab olema sõidukile kantud sõidukitootja poolt, ta peab olema loetav ning manipulatsioonitunnusteta. VIN-kood peab olema sõidukile pressitud või löödud, lisaks võib seda teinekord tuvastada veel esiklaasi alt ning kindlasti sõiduki andmesildilt. Kontrolli alati sõiduki VIN-koodi ning võrdle seda hoolikalt dokumentidel olevaga.
  • Tasub vaadata suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus. Reeglina pärinevad kasutatud autod EL-i suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.
    - Eesti automüügiportaal: Auto24.ee
    - EL-i autoturgude portaalid: www.mobile.dewww.autoscout.de
  • Väldi müügiplatsil tehtud nii-öelda eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Reeglina müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.
 

Sõiduauto väljastpoolt Euroopa Liitu

 

  • Tänases maailmas on üsna levinud, et Euroopa päritolu sõiduautot toodetakse nii Euroopasse kui ka näiteks Põhja-Ameerikasse turu nõudeid silmas pidades, ning ka vastupidi. Nõuded on paraku regiooniti erinevad ning seetõttu võib Euroopa päritolu, kuid kolmandate riikide turule toodetud sõiduauto puhul tema registreerimisel Eestis tekkida lisakulutusi üksiksõiduki kinnituse, vajalike ümberehituste jms osas.
  • Auto algset päritolu või sihtturgu saab aidata kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Probleemivabam on muidugi soetada sõiduk, millel juba on Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Tüübikinnituse number on sellisel juhul leitav sõiduki andmesildilt, mis omakorda näeb oma ülesehituselt välja selline ja alati selline:

  • Euroopa auto (EÜ tüübikinnitusega) andmesildi ülesehitus koosneb alati samadest andmeväljadest.
  • Tüübikinnituse olemasolu on Eestis nõutav alates 01.01.1998.a esmaregistreeritud sõiduautole, alates 01.01.2001.a haagisele, 01.01.2003.a traktorile ning alates 01.01.2004.a mootorrattale. Juhtigem veel tähelepanu asjaolule, et väljapoole Euroopa Liitu toodetud sõidukid võivad küll olla registreeritud mõnes liikmesriigis, kuid see ei pruugi tähenda veel automaatselt, et Eesti sõiduki sealset üksiksõiduki kinnitust tunnustada saaks, kuna nõuded on üksikkinnitusel riigiti erinevad.
  • Oluline on veel märkida, et ka mõningad Euroopa riigid ei kuulu Euroopa Liitu (nt Šveits, Norra jt), mistõttu ei pruugi sealsed sõidukid omada EÜ tüübikinnitust või üksikkinnitust meie tähenduses. Siinkohal on tihti abi jälle ametlikest margiesindustest, kes sõiduki nõuetele vastavust kinnitada saavad.
 

Sõidukid Ühendkuningriigist

 

  • Võib ette tulla ka sõidukeid, mis on küll Euroopa päritolu ning vastavalt ka tüübikinnitatud (EÜ tüübikinnitatud), kuid mis on komplekteeritud ja mõeldud kasutamiseks vasakpoolse liiklusega riikides (näiteks Suurbritannia), nii et sõiduki rool asub paremal. Selliseid sõidukeid on võimalik Eestis registreerida juhul kui sõiduk on oma algses kompleksuses (nt ei ole juhtimisseadmeid ümber ehitatud).
  • Isegi kui sõiduki rool asub juba vasakul pool, on siin VIN-koodi kontrollimine äärmiselt oluline, kuna VIN-koodis sisaldub enamikul sõidukitel info nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on juba (omavoliliselt) ümber ehitatud ning sõidukit esitletakse justkui mandri-Euroopa päritolu sõidukit. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõikide ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Antud kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja ka rahanõudev protsess ning kõik meie margiesindused ei ole seda alati valmis tegema. Teise riigi esinduse kinnituse aktsepteerimine ilma seda esindust tundmata on jällegi lisadokumente nõudev protsess.
 

Maksude tasumine välismaalt auto ostmisel

 

  • Teisest EL liikmesriigist ostetud ja seal registreeritud kasutatud transpordivahendi ostmisel eraisik Eestis makse tasuma ei pea.

    NB! Transpordivahend ei ole  käibemaksuseaduse mõistes kasutatud, kui ostmise hetkel on auto esmasest registreerimisest möödunud vähem kui 6 kuud või kui sellega on sõidetud vähem kui 6000 kilomeetrit. Sellisel juhul on tegemist uue transpordivahendiga ja eraisikul tuleb Eestis tasuda käibemaks, olenemata sellest, kas ostmise hetkel on käibemaks tasutud või mitte.

    Kui näiteks Saksamaalt ostetud kasutatud auto ei ole eelnevalt Euroopa Liidus (Saksamaal) registreeritud ja omab mitte Euroopa Liidu riigi (näiteks Šveitsi)  registreerimistunnistust, siis tuleb Euroopa Liidus impordimaksude tasumise tõendamiseks müüjalt küsida tollideklaratsiooni koopia. Kui seda ei ole, tuleb Eestis esitada Maksu- ja Tolliametile kirjalik tollideklaratsioon ning tasuda tollimaks ja impordi käibemaks. 

    Loe veel Maksu- ja Tolliameti kodulehelt: Transpordivahendi soetamine teisest liikmesriigist
  • Kolmandast riigist transpordivahendi (nii kasutatud kui uue) ostmisel tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile kirjalik tollideklaratsioon ning tasuda tollimaks ja impordi käibemaks.

    Loe veel Maksu- ja Tolliameti kodulehelt: Mootorsõiduki sissevedu väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse
 

Veendu, et sõiduki juures ei oleks tehtud muid ümberehitusi

 

  • Eestis kehtivad tehnonõuded sõidukitele näevad suures osas ette sõidukite vastavust nende tootja poolt ettenähtule. Kindlasti tasub sõidukit ostes eelnevalt tähelepanu pöörata sõiduki valgustusseadmetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavöödele jms veendumaks, et sõidukit ei ole modifitseeritud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele.
 

Veendu dokumentide õigsuses

 

  • Sõiduki registreerimistunnistus seob endaga enamjaolt suuremat summat raha kui peotäis rahakupüüre – registreerimistunnistuse juurde kuulub auto. Sellegipoolest on tihti kombeks pigem veenduda rahatähe õigsuses, kui vaevuma kontrollima registreerimistunnistuse õigsust. Kontrolli, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid sulle müüja poolt esitati (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne.);
  • Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tee ikkagi margiesinduses;
  • Võõrriigi dokumentide õigsuse tuvastamisel saab kindlasti abiks olla kohalik liiklusregister, kuhu oleks mõistlik koos sõiduki omanikuga enne ostutehingu sooritamist pöörduda.
 

Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta

 

  • Tagaotsimiste kohta saab infot väljastada ainult sõiduki senise päritoluriigi vastav võimukandja. Maanteeamet siin kahjuks aidata ei saa.
 

Hinda sõiduki tehnilist seisukorda

 

  • Hea välisilmega läikival sõidukil võib esineda silmaga mittenähtavaid puuduseid. Halvasti taastatud, õnnetuse läbi teinud sõidukil võivad olla jäänud parandamata silmaga mittenähtavad komponendid. Tee proovisõit väljavalitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel). Vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, valgustusseadmete ning rehvide seisukorda. Sõidukis kasutatava elektroonika toimimist on võimalik visuaalselt hinnata armatuurlaua märgulampide korrektse toimimise kaudu. Väga soovitav on siiski lasta sõiduk sõltumatul asjatundjal (nt margiesindus) üle vaadata – siin kulutatud raha on kindlasti oluliselt väiksem, kui hiljem avastatavate puuduste kõrvaldamine.
  • Lepi kokku võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada ka, kas auto kisub, ujub, undab jms.
  • Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse, aga abi on ka heast spetsialistist. Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
  • Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord (kontrolli ka tagurduskäiku, seisupidurit ja kõiki elektriseadmeid), dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.
  • Kõige ohtlikum on siiski peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
  • Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelite, aga kindlasti mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
  • Jälgi, et oleksid müüjalt saanud  kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.
  • Kui registreerimistunnistusel on kehtiva tehnoülevaatuse märge, siis on soovitav küsida ka vastavat tehnoülevaatuse kontrollkaarti.
  • NB! Paberite järgi tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras. Sõiduki tehnoseisundi eest vastutab tema kasutaja.
 

Kui tekib milleski kahtlus, siis parem ära osta!

 

  • Pigem kontrolli rohkem kui vähem ja kahtluse korral jäta tehing tegemata;
  • Ka juhul, kui kõik näib korras olevat, tasuks müüjaga kokkuleppel käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja;
  • Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav autoasjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate ilujuttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta;
  • Kui ostad auto korralikult automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi;
  • Tähelepanu! Maanteeamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks pole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.

 

Konsultatsiooni saamiseks pöördu asjatundjate poole

 

  • Autoturul püüavad autokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa riikide seadusandjad kokku. Siiski tasub siinkohal olla ettevaatlik väidetega nagu oleks meil ühtmoodi ja homogeenselt toimiv Euroopa Liit ning et sõidukite registreerimine ning tehnonõuete kontroll käib igal poolt ühtmoodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ning Inglismaal on liiklus „valel“ pool, on ka nõuded sõidukitele riigiti siiski pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on kohati keerulised, seetõttu on autoostjail alati enne tähtsa otsuse tegemist soovitav pöörduda Maanteeameti tehno- või registreerimisosakonna poole.
  • Kõiki peensusi ilma autot ja dokumente nägemata ei ole võimalik lahata, kuid konsultatsiooni oskame ikka anda.
  • Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja (sõidukit), siis abikaasade ühisvaras oleva sõiduki võõrandamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut.
  • Sõidukile vastutava kasutaja lisamiseks peab kõnealune isik andma kirjaliku nõusoleku liiklusregistrisse kandmiseks.