Eesti teedevõrk

Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab Maanteeamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik.

Riigiteede liigid

 

  • Põhimaantee - ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
  • Tugimaantee - ühendab linnu ning neid põhimaanteedega.
  • Kõrvalmaantee - ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
  • Ühendustee - on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee.
  • Riigi jäätee - on liiklusseaduse § 2 punkti 20 kohane tee, mis on kantud riigiteede nimekirja.
  • Muu riigitee -  on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski eespool mainitud riigiteedest.

1.01.2020 seisuga on Eesti riigiteede pikkuseks 16 609 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.  

Riigiteedest on E-teid kokku 953 km ja TEN-T teid kokku 1294 km.

Riigiteedest on 1609 km (9,7%) põhimaanteed, 2405 km (14,5%) tugimaanteed, 12 479 km (75,1%) kõrvalmaanteed ning muud riigiteed ja 116 km (0,7%) ühendusteed. 

Eesti teedevõrgu kogupikkus
Tee liik Kilomeetrid (km)
Riigiteed 16 609 km
sh põhimaanteed 1 609 km
tugimaanteed 2 405 km
kõrvalmaanteed ja muud riigiteed 12 479 km
ühendusteed 116 km
Kohalikud teed 24 060 km
sh maanteed 18 275 km
tänavad 5 220 km
jalg- ja jalgrattateed 565 km
Era- ja metsateed* 18 398 km
Kokku 59 067 km

* 31.12.2008 Statistikaameti andmed