Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab Maanteeamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik.
Riigiteede liigid
- Põhimaantee - ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.
- Tugimaantee - ühendab linnu ning neid põhimaanteedega.
- Kõrvalmaantee - ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
- Ühendustee - on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee.
- Riigi jäätee - on liiklusseaduse § 2 punkti 20 kohane tee, mis on kantud riigiteede nimekirja.
- Muu riigitee - on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski eespool mainitud riigiteedest.
1.01.2020 seisuga on Eesti riigiteede pikkuseks 16 609 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.
Riigiteedest on E-teid kokku 953 km ja T-ENT teid kokku 1294 km.
Riigiteedest on 1609 km (9,7%) põhimaanteed, 2405 km (14,5%) tugimaanteed, 12 479 km (75,1%) kõrvalmaanteed ning muud riigiteed ja 116 km (0,7%) ühendusteed.
| Eesti teedevõrgu kogupikkus | |
|---|---|
| Tee liik | Kilomeetrid (km) |
| Riigiteed | 16 609 km |
| sh põhimaanteed | 1 609 km |
| tugimaanteed | 2 405 km |
| kõrvalmaanteed ja muud riigiteed | 12 479 km |
| ühendusteed | 116 km |
| Kohalikud teed | 24 060 km |
| sh maanteed | 18 275 km |
| tänavad | 5 220 km |
| jalg- ja jalgrattateed | 565 km |
| Era- ja metsateed* | 18 398 km |
| Kokku | 59 067 km |
* 31.12.2008 Statistikaameti andmed
