Sillad riigiteedel

Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslike või tehislike takistusi. Eesti riigiteedel on 01.04.2019 seisuga 1011 silda. Neid on võimalik liigitada mitmeid moodi. Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:

  • sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
  • viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
  • tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt.

Eesti riigiteedel on 860 silda (85,1%), 151 viadukti (14,9%), milles kaks on ökoduktid. Antud kontekstis käsitletakse kõiki rajatise tüüpe sildadena.

Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuse* järgi jaotatakse sillad järgnevalt:

  • lühike sild (pikkusega 3-25 m);
  • keskmine sild (pikkusega 25-100 m);
  • pikk sild (pikkusega üle 100m).

*pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge.

Puurmani sildPuurmani sild (Aasta betoonehitis 2008)

Variku viaduktVariku viadukt

Enamik ehk 721 meie riigiteede sildadest on lühikesed (71,3%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 269 (26,6%) ja pikki 21 (2,1%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 22,4 m ja kogupikkus 22 627,7 m.

Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa 186,1. kilomeetril.

Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:

  • betoon (raudbetoon ja pingbetoon);
  • metall (raud, teras ja malm);
  • müüritis (raudkivi ja paekivi);
  • puit (liimpuit).


Kohatu ökodukt

    Enamik ehk 782 meie riigiteede sildadest on ehitatud betoonist (77,3%), metallist sildu on riigiteedel 210 (20,8%), müüritisest 14 (1,4%) ja puidust 5 (0,5%).

    Lisaks tehnilistele aspektidele saab sildu jaotada ka vanuse järgi (vaata allolevat graafikut). Umbes pooled riigiteede sildadest on ehitatud ajavahemikus 1950–1980. Sildade keskmine vanus on 40 aastat. 

    Siit näed Tark Tee portaali kaarti, kuhu on kantud riigiteedel olevad sillad.