Sillad riigiteedel

Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslike või tehislike takistusi. Eesti riigiteedel on 01.01.2016 seisuga 994 silda. Neid on võimalik liigitada mitmeid moodi. Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:

  • sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
  • viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
  • tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt.

Eesti riigiteedel on 846 silda (85,1%), 147 viadukti (14,8%) ja 1 tunnel, mis asub Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa 33,7 kilomeetril. Antud kontekstis käsitletakse kõiki rajatise tüüpe sildadena.

Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuse* järgi jaotatakse sillad järgnevalt:

  • lühike sild (pikkusega 3-25 m);
  • keskmine sild (pikkusega 25-100 m);
  • pikk sild (pikkusega üle 100m).

*pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge.

Puurmani sildPuurmani sild (Aasta betoonehitis 2008)

Variku viaduktVariku viadukt

Enamik ehk 703 tk meie riigiteede sildadest on lühikesed ( 70,7%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 273 tk (27,5%) ja pikki 18 tk (1,8%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 22,8 m ja kogupikkus 22 673,2 m.

Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa 186,1 kilomeetril

Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:

  • betoon (raudbetoon ja pingbetoon);
  • metall (raud, teras ja malm);
  • müüritis (raudkivi ja paekivi);
  • puit (liimpuit).

Enamik ehk 786 meie riigiteede sildadest on ehitatud betoonist (79,1%), metallist sildu on riigiteedel 182 tk (18,3%), müüritisest  18 tk (1,8%) ja puidust 8 tk (0,8%).

Lisaks tehnilistele aspektidele saab sildu jaotada ka vanuse järgi (vaata graafik 1). Umbes pooled riigiteede sildadest on ehitatud ajavahemikus 1950-1980. Sildade keskmine vanus on 41 aastat. 

Graafik 1