Ehitusmaavarade varustuskindlus

Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatud ehitusmaavarasid, milleks on liiv, kruus ja lubjakivikillustik. Ida-Virumaal leiab kasutamist ka aherainekillustik, mille kaugemale vedu ei tasu end praegu ära. Ainsa komponendina tuuakse välismaalt teede-ehituse tarbeks sisse graniitkillustikku, mille kasutamine järjest kasvab. See on peamiselt kvaliteetsemate ja suurema koormusega teede ehitusmahu suurenemise tõttu. 

Riigi tasandil on kinnitatud riigimaanteede teehoiukava, kuid see sisaldab plaane kuni 2020. aastani. Tihti kerkivad praktikas esile ka ootamatud takistused, mis kavandatud plaane muudavad. Üheks selliseks on ka maavara kaevandamise õiguse tasu iga aastane tõus. Teatavasti on tee-ehitusese lepingutes peamiseks kuluartikliks (ca 70%) maavara, mis soodustab ehitusmaavarade ja nendest saadus materjalide üldist hinnatõusu.

Ehitusmaavarade varustuskindluse selgitamise osas oleme analüüsinud eraldi Maanteeameti halduses olevate ja teiste omanike karjääride varusid. 

Maanteeameti halduses olevate ehitusmaavarade varud jaotuvad väga piirkondlikult. Näiteks põhja regioonis varud puuduvad ja kohati on varud üsna lõpukorral. Maanteeameti lõuna regioonis jätkub ehitusliiva varusid kolmeks aastaks, lääne regioonis on ehituskruusa varusid viieks aastaks ja ida regioonis on nii ehitusliiva kui ka ehituskruusa varusid neljaks aastaks. Ainsana on piisavad varud Maanteeameti lääne regioonis ehitusliiva ja täitematerjali (liiv/kruus) osas.

Ehitusmaavarade analüüsi tulemused

Ehitusmaavarade varustuskindlus taristuehituses on Eestis tagatud lähema viie aasta jooksul. Järgneva perioodi (5–10 aastat) jooksul hakkab esinema regionaalseid probleeme, mistõttu võetakse tee-ehitusobjektidel kasutusele naaberregioonis paiknevaid ehitusmaavarade varusid. See suurendab aga veokauguse tõttu omakorda ehitusmaksumust. Veokauguse suurenemisest tingitud ehitusmaksumuse kallinemise arvestamiseks on esitatud vastav seos, kuid maksumuse tegelik prognoosimine on võimatu, kuna ehitusmaterjalide hankimiseks vajalike karjääride valikut ei saa ehitustööde hankimisel ette anda.

Taristuehituses ehitusmaavara vajaduse jagunemine tarbijate lõikes perioodil 2016–2025 kogu Eestis: 

  • Ehituslubjakivist valdav enamus (71%) kulub riigimaanteedele.
  • Linnade vajadus on kogu ehituslubjakivi tarbitavast kogusest umbes viiendik (22%).
  • Umbes 7% kuluks Rail Baltica projektiga seotud taristuehituses.
  • Ehituskruusa suurim tarbija on RMK, kes kasutab umbes poole tarbitavast kogusest.
  • KOV-ide teedele kulub veidi üle kolmandiku tarbitavast ehituskruusa kogusest.
  • Maanteeametil kulub riigimaanteedele veidi üle 10% tarbitavast ehituskruusast.
  • Ehitusliiva osas on suurimaks tarbijaks Maanteeamet (ligi pool tarbitavast kogusest).
  • Täitematerjali (liiv/kruus) osas on selgelt suurimad vajadused Rail Baltical (2/3 kogu tarbitavast kogusest).