Elusloodus

Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus
 

Maanteeamet koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko analüüsis ja positsioneeris aastatel 2009-2013 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda loomaohtlikemate teelõikudega. 

Teostatud töö tervikeesmärgiks oli korrastada ja geokodeerida Maanteeametile edastatud 1313 valvetelefoni loomaõnnetuste teated ning koondada need andmebaasi. Analüüsides nii loomadeõnnetuste toimumispaikade ja ka loomade liikumist soodustavate maastikuelementide ruumiandmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ja ning kajastud need kaardirakendusel.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 registreerib muuhulgas teated maanteedel vigastatud ja hukkunud loomade kohta. Kokku oli viie aasta pikkusel perioodil (2009-2013) registreeritud 12386 õnnetust loomadega, mis valdavalt olid toimunud suurulukite ja väikeulukitega, vähem muude loomadega (nt koduloomad, ulukitena mitte määratletud imetajad ja linnud). Käesoleva töö koostajad töötasid läbi kõik õnnetuste teated - geokodeeritud andmebaasi ehk registrisse kanti kõik need teated, mille puhul oli asukoha tuvastamine võimalik ning täidetud teatavad tingimused.

Õnnetuste analüüsimise metoodika võimaldas geokodeerida ja registrisse kanda 9688 õnnetust s.t registrisse viidi sisse ca 78% Keskkonnainspektsiooni poolt registreeritud õnnetusjuhtumistest.
Sealjuures põhiosa registreeritud õnnetustest (ca 90 %) oli juhtunud suurulukitega. Vaadeldava viie aasta loomaõnnetuste toimumiskohti analüüsides võib öelda, et ligi 50% teatatud õnnetustest toimus põhimaanteedel ehk ca pooled loomaõnnetused olid koondunud kümnele protsendile riigimaanteede võrgustikust. Perioodil on toimunud kõige rohkem loomaõnnetusi ühe maantee kilomeetri kohta Tallinna ringteel - 4,4 õnnetust kilomeetri kohta. Ringteele järgnevad teised Tallinnast lähtuvad põhimaanteed (nr 2, 4, 9, 8,1), kus 1 maantee kilomeetri kohta on vaadeldaval perioodil toimunud 3-4 õnnetust.

Loomaõnnetuste jagunemine põhimaanteede kaupa
Joonis 1. Loomaõnnetuste jagunemine põhimaanteede kaupa

Keskmine loomaõnnetuste arv kilomeetri kohta põhimaanteedel
Joonis 2. Keskmine loomaõnnetuste arv kilomeetri kohta põhimaanteedel

Õnnetuste andmestiku põhjal viidi läbi Hot Spot analüüs, mille käigus leiti õnnetuste koondumiskohad maanteelõikudena. Suurulukiõnnetustele omistati seejuures suurem tähtusus, ehk osakaal koefitsendiga 1, väikeulukiõnnetustel 0,5 ja pisiulukiõnnetustel (väiksemad kärplased) 0,2.

Viie aasta loomaõnnetuste andmete põhjal loodud registri ja selle ruumiandmete analüüsi tulemusel selgusid Eesti riigimaanteedel statistiliselt olulised loomaohtlikud piirkonnad. Need kajastavad kasutatud andmestiku põhjal loomadega toimunud õnnetuste koondumiskohti, nn hot spote, kus loomade teele sattumise tõenäosust võib pidada suuremaks kui muudel teelõikudel.

Eesti põhimaanteede loomaohtlike lõikude kogupikkus kilomeetrites ja % konkreetse maantee pikkusest
Joonis 3. Eesti põhimaanteede loomaohtlike lõikude kogupikkus kilomeetrites ja % konkreetse maantee pikkusest