Sõidukiiruste katselõigud

Pilootprojekti eesmärk oli kontrollida piirkiiruste määramise metoodika ja arvutusmudeli parameetrite sobivust Eesti tingimustes, jälgides liiklejate käitumist vastavalt muudetud liikluskorraldusele. Pilootprojektiga taheti kontrollida metoodika usaldusväärsust ning selle sobivust erinevates olukordades. Pilootprojekti käigus mõõdeti liiklejate tegelikke sõidukiiruseid enne ja pärast piirkiiruste muutmist, et saada aimu, kas kehtestatud piirang oli põhjendatud, liiklejatele arusaadav ja usutav. Põhjendatud ja usutav on kiiruspiirang, mida toetab liikluskeskkond ja seeläbi enamus sõidukijuhtidest tunnetavad seda loogilisena ning järgivad seda.

1. aprill 2019 alustas Maanteeamet kahel katselõigul sõidukiiruste määramise metoodika pilootprojektiga, kus rakendatakse eelkõige ohutusest lähtuvaid ühtseid põhimõtteid. Pilootprojekti eesmärk on viia maanteelõikude kiirusrežiim vastavusse liikluskeskkonnaga, arvestades tee funktsiooni ja parameetreid, liiklussagedust, liikluse koosseisu ning teega piirnevat maakasutust.

Katselõikudeks valiti lõigud Tallinna–Rapla–Türi maanteel ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteel.

Katsetee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga

Katsetee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi

Etapid

2018

2018. aasta kevadel jätkas liikluskorralduse osakond asulaväliste piirkiiruste määramise metoodika ja juhendi väljatöötamist. Juhendi eesmärk on tagada, et teedel rakendataks eelkõige ohutusest lähtuvaid piirkiirusi, mis on kooskõlas kehtestatud kiirusrežiimi ja tegeliku liikluskeskkonnaga. Eeskuju võetakse Soome kiiruspiirangute määramise juhendist.
Piirkiiruste määramise metoodika rakendamiseks ja parandamiseks on käimas pilootprojekt, kus valitud katselõikudel rakendatakse kiiruspiirangute määramise ühtseid põhimõtteid. Sellele eelnes põhjalik analüüs kitsaskohtade leidmiseks.
Pilootprojekti läbiviimiseks valiti kaks katselõiku: Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee ja Tallinna–Rapla– Türi tugimaantee. Lõikude valimisel järgiti, et oleks erinevaid situatsioone, mis liiklejatel teedevõrgus ette tuleb ning mida saaks üldistada ülejäänud riigiteedele. Katselõikudel rakendatakse metoodikast tulenevad ja eelkõige ohutusest lähtuvad piirkiirused 2019. aasta kevadel. 2018. aastal kaardistati kehtiv kiirusrežiim neil lõikudel ning mõõdeti ja analüüsiti kiiruseid. Katseperioodi jooksul mõõdetakse kiiruseid uue olukorra järgi ning hinnatakse, kuidas liiklejad tajuvad vastavalt liikluskeskkonnale kehtestatud kiirusrežiimi.
2018. aastal tegeles liikluskorralduse osakond aktiivselt sõidukite liikumiskiiruste mõõtmise ja seirega. Mõõtmise võimekust suurendas oluliselt 2018. aasta kevadel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel töövõtja mõõdab mobiilsete kiirusmõõteseadmetega sõidukite liikumiskiiruseid kohtades, kust varasemad andmed puuduvad. Lisaks soetati viis uut mobiilset kiirusmõõteseadet. 2018. aasta lõpuks oli Maanteeamet mõõtnud sõidukite liikumiskiiruseid mobiilsete kiirusmõõteseadmetega 282 erineval objektil. Mainitud kohtadele lisanduvad püsiloenduspunktid, mis järjepidevalt koguvad konkreetsetes kohtades sõidukite liikumiskiiruseid.
2019. aastal jätkub sõidukite liikumiskiiruste mõõtmine ja andmete kogumine, kui mõõdetakse kõikides põhimaanteede kiiruspiirangu alades (piirang alla 90 km/h) sõidukite liikumiskiiruseid. See annab olulise ja täpse ülevaate, millised on tegelikud sõidukiirused põhimaanteede erinevates kiiruspiirangualades.

Sõidukiiruste töögrupp

Alates 2018. aastast tegutseb Maanteeametis sõidukiiruste töögrupp (SKTG), kelle eesmärk on Eesti teedele sobilike kiirusrežiimide kavandamine ja määramine, tagades liikuvusvajaduste rahuldamiseks ohutu ja efektiivse liikluskeskkonna ning arvestades sihtgruppide ootuste ja arvamusega. See võimaldab vähendada liiklusõnnetuste riski ja ajakulu seal, kus see on ohutust arvestades võimalik, parandades seeläbi liiklejate kogemust teel.
Seni on kiiruspiirangute kehtestamisel lähtutud eelkõige normdokumentides sätestatud väärtustest ja tihtilugu inseneride aja jooksul kogunenud praktilistest kogemustest. Maateeametil ei ole koostatud eraldi juhiseid, mida peaks jälgima piirangute kehtestamisel, ning puudub ühine kokkulepe, millistele kiirustele teedevõrku planeerida. Kuna inseneride kogemus ja tunnetus võivad üsna suures ulatuses kõikuda, ei taga selline olukord üle Eesti ühetaoliseid ning liiklejatele üheselt mõistetavaid kiiruspiiranguid.
SKTG üks ülesanne on olemasolevatele teedele sõidukiiruste ühtse metoodika väljatöötamine ning põhimõtete koostamine, mis aitab kiiruspiiranguid kehtestada, lähtudes eelkõige ohutusest. Selle töö tulemusena valmib kinnitatud metoodika (arvutusmudel), mis arvutab välja sobiva sõidukiiruse olemasoleval teelõigul vastavalt kindlaks määratud parameetritele, ning piirkiiruste määramise protsessi kirjeldus.
Esialgne arvutusmudel ja piirkiiruste määramise põhimõtted on välja töötatud Janno Sammuli magistritöös „Kiiruspiirangute määramise põhimõtted riigiteedel“. 2018. aasta lõpus otsustas SKTG läbi viia katseprojekti, mille abil saaks kontrollida arvutusmudeli parameetrite sobivust Eesti tingimustes, jälgides liiklejate käitumist vastavalt muudetud liikluskorraldusele.
Katseprojektiga alustati 2019. aastal. Selleks valiti kaks teed: põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ja tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi. Katseteede valimisel lähtuti põhimõttest, et nendel esineks võimalikult palju erinevaid liiklusolukordi, mis iseloomustavad Eesti teedevõrku terviklikult, et katseprojekti tulemused oleksid üldistatavad ülejäänud põhi- ja tugimaanteedele.
Katseteede kiiruspiirangute määramisel kasutati reeglina arvutusmudeli pakutavat sobivat suurimat sõidukiirust. Lisaks vaadeldi katselõike visuaalselt ning ühtlustati piirkiirus erinevate katselõikude vahel. Kokku muudeti projekti käigus piirkiirust 19 lõigul, muudetud piirkiirustega katselõikude kogupikkus on u 35 km.
Pärast liikluskorralduse muutmist jälgiti katselõikudel liiklejate tegelikku kiiruskäitumist ja koguti rakendatud muudatuste kohta tagasisidet nii liiklejatelt kui ka ekspertidelt. Tänu kogutud andmetele oli võimalik mudelit valideerida ja leida metoodika kitsaskohti.
Näiteks:
  • ei anna mudel usaldusväärseid tulemusi kiiresti suureneva asustusega aladel, mis on väljaspool ametlikku linnapiiri;
  • lähtub mudel parameetrite keskmistest väärtustest ning ei arvesta nende võimalike hooajaliste muutustega ega registritest saadud andmete kvaliteediga;
  • kohad, kus arvutusmudel alandab piirkiirust ainult nähtavuse tõttu (nt püstkõverikud), mis ei ole liiklejatele arusaadavad. Reeglina on sellistes kohtades peatumisnähtavus piiratud väga lühikesel alal ning muid riskifaktoreid ei esine.

Arvutusmudelil on selge potentsiaal kiirusrežiimide ühtlustamiseks ja liiklejatele mõistetavate kiiruspiirangute kehtestamiseks Eesti põhi- ja tugiteedel. 2020. aastal jätkatakse mudeli arendamisega, õpetatakse mudelit katseprojektis avastatud erandeid edaspidi tuvastama ja välistama ning jälgitakse kiiruskäitumist katselõikudel. Hiljemalt 2020. aasta lõpuks peab põhi- ja tugimaanteedel piirkiiruste määramise arvutusmudel ja protsess saama SKTG-s kinnituse.

Katseprojekti uuring

Katseprojekti raames taheti vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas arvutusmudeli leitud kiirus sobib olemasolevasse liikluskeskkonda?
2. Kas arvutusmudeli leitud kiirus on antud liikluskeskkonnas ohutu?
3. Kuidas arvutusmudelil tugineva piirkiiruse kehtestamine muudab liiklejate kiiruskäitumist?
4. Kas arvutusmudelil tuginev piirkiirus on liiklejate jaoks põhjendatud ja usutav?

 

Lisainfot leiab siit: