Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega projektid

Autode energiamärgis

Autode energiamärgis

 

Projekti eesmärgiks on luua IT-lahendus, mis võimaldaks uute autode edasimüüjatel läbi Maanteeameti kodulehe genereerida autole äratuntav energiamärgis. Energiamärgis informeerib tarbijaid auto kütusekuludest ja keskkonnamõjudest, aidates nii kaasa informeeritud tarbimisotsuse tegemisele

Projekti raames on loodud teenus, mille abil  on võimalik tasuta genereerida  sõiduauto energiamärgis. Energiamärgisel tuuakse eraldi välja sõiduauto energiaklass, mis põhineb sõiduauto tootjatehase esitatud keskmiste CO2 heitmete mahul.  

Energiamärgise eksponeerimine müügikohas on uute sõiduautode puhul müüjale kohustuslik, kasutatud autode müümise juures on energiamärgise eksponeerimine vabatahtlik. 

Investeeringu  ja projekti eesmärgiks on  tarbijate teadlikkuse tõstmine ja eelduste loomine tarbijatele kaalutletud tarbimisotsuste tegemiseks.

Kiisa kahepaiksete leevendavate meetmete ehitus

Kiisa kahepaiksete leevendavate meetmete ehitus

Kahepaiksetel on väga oluline roll meie ökosüsteemides. Nad reguleerivad putukate, nälkjate ja teiste väiksemate selgrootute arvukust ja samas on ise toiduks kõrgematele röövtoidulistele loomadele. Vajades eluks nii maismaa kui ka veelisi elupaiku, saavad kahepaiksed levida vaid aladel, kus mõlemad komponendid on esindatud. Tulenevalt oma väiksusest ja võrdlemisi kohmakast kehaehitusest ei ole nende liikumisulatus kuigi suur ja seetõttu on ka iga konkreetse isendi eluala võrdlemisi väike.

Kõige arvukamad populatsioonid esinevad paikades, kus nii sobilikud sigimisalad, toitumisalad kui ka talvitumisalad on võrdlemisi lähestikku. Sesoonne liikumine nimetatud alade vahel on pidev ja eriti selgelt märgatav kevadel, kui toimub plahvatuslik ränne talvituspaikadest sigimisveekogudesse. Mitte harvad pole juhud, kus elualad on killustatud transpordivõrgustikuga ja liikuda tuleb üle teede. Kevadised rändeteed üle maanteede on avalikkusele kõige märgatavamad ja seda nii teel esinevate isendite arvukuse kui ka hukkunud loomade poolest.

MTÜ Põhjakonn viis koostöös Keskkonnaametiga aastatel 2007–2008 läbi projekti „Konnad teel“. Projekti käigus kaardistati kohad, kus konnade rändeteed ristuvad maanteega. Maanteeametile edastati 2010. aastal teave 20 kõige kriitilisema rändekoha kohta Eesti maanteedel, mille osas oli enim teateid saabunud, nende hulgas Kiisa alevikus Tõdva-Hageri tee km 5,8–6,1. Maanteeameti keskkonnatalituse spetsialistide läbi viidud vaatlused mitmel järjestikulisel kevadel kinnitasid olulise konfliktkoha olemasolu ja leevendavate meetmete rajamise vajadust.

Kahepaiksete elualad Kiisa alevikus seonduvad Keila jõe, selle sootide ja luhaaladega mõlemal pool Tõdva-Hageri teed. Asurkond on arvukas, hinnates „Konnad teel(t)!“ talgute käigus üle tee aidatud loomade arvu ning kudemisalale jõudnud isendite arvukust. 

Kahepaiksete leevendusmeetmed Kiisal

Eestimaa Looduse Fond on koostöös kohalike vabatahtlikega kolmel järjestikulisel kevadel aastatel 2012–2014 korraldanud konfliktkohas päästeaktsioone kahepaiksete toimetamiskeks turvaliselt üle maantee. 2012. aastal aidati projektilõigul üle tee 2613 konna, 2013. aastal 3664 konna ning 2014. aastal 500 konna. Eestimaa Looduse Fondi andmetel esines liikidest nii rohukonna kui ka harilikku kärnkonna. Eeldatavalt esineb ka rabakonna, kuna elupaik on ka sellele liigile tüüpne. Kuigi talgud on tõestanud ennast küllaltki tõhusa meetmena, ei saa seda pidada pikas perspektiivis jätkusuutlikuks lahenduseks.

Eeltoodust johtuvalt projekteeris Maanteeamet 2014. aastal konfliktkohale leevendavad meetmed, võttes aluseks Euroopa parima praktika. Ligi 200-meetrisele lõigule projekteeriti kolm spetsiaalset kahepaiksetele sobilikku tunnelit ja suunavad piirded. Kõik lahendused on betoonist ja pikima võimaliku elueaga. Projektlahenduse realiseerimiseks esitati SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus taotlus finantseerimiseks ja see sai positiivse otsuse.

2015. suvel sõlmiti riigihanke tulemusel töövõtuleping riigimaantee nr 11240 Tõdva-Hageri km 5,864–6,085 kahepaiksete leevendavate meetmete ehitustöödeks osaühinguga Nordpont, tähtajaga 29.09.2015. Projekti valmimisajaks on ehitatud ühtekokku 45 meetrit betoontunneleid, 362 meetrit suunavaid betoonpiirdeid, taastatud tee konstruktsioon ja katted, piirded ning haljastus. Lahendused baseeruvad Saksamaa ettevõtte Zieger toodetel.

Ehitusprojekti maksumuseks kujunes 145 246,57 eurot ja seda rahastas 100% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kahepaiksete tunnel Kiisal
Kahepaiksete tunnel Kiisal

Rajatud kahepaiksete piire
Rajatud kahepaiksete piire

                   

 

Kose alevikus paiknenud jääkreostuse likvideerimine

Kose alevikus paiknenud jääkreostuse likvideerimine

Keskkonnainspektsioon tuvastas 18.04.2013 kaebuse kontrollimisel Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus koordinaatidel N 59°09'57,4" E 25°10'11,1" kaks pooleks lõigatud metallist mahutit raskeõli sisaldava ainega, mis oli osaliselt ka maha valgunud (ca 25 m x 25 m suurune ala). Jäätmete omanikku ei suudetud kindaks teha ning jäätmete koristamise kohustus läks 2014. aasta maikuus Keskkonnaametilt üle Maanteeametile kui maa omanikule. 

Maanteeamet sai antud maatüki omanikuks 18.12.2013 seoses Kose-Võõbu uue teelõigu tehnilise projekti ja ehituse kavandamisega.

Keskkonnaamet oli teinud taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele Kose-Ristil asuva jääkreostuse likvideerimise rahastamiseks Veemajanduse programmist ning 10.12.2013 otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti 12 420 euro väärtuses rahastada. Kui Keskkonnaamet teavitas Maanteeametit Kose jääkreostuse asjaoludest, tegi Maanteeamet Keskkonnainvesteeringute Keskusele 26.05.2014 taotluse toetuse saaja muutmiseks ja toetuse üleminekuks Maanteeametile. Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldas Maanteeameti taotluse 02.06.2014.

Reostuse põhjustanud kütusemahutid

Maanteeamet viis läbi hanke ja 09.09.2014 sõlmis töövõtulepingu Conet Holding OÜ-ga jääkreostusobjekti likvideerimiseks, ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete koristamiseks ja jäätmete nõuetekohase käitlemise korraldamiseks. Maanteeameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel sõlmiti 03.10.2014 sihtfinantseerimise leping. Tööde teostamise tähtaeg oli kaks kuud. Tööde käigus teisaldati objektilt metallist mahutid, eemaldati mahutitest ja pinnasest 16,76 m3 raskeõli jäätmeid, eemaldati pinnast 172 m3, paigaldati uus pinnas ning külvati muru. Atesteeritud labori poolt võetud pinnaseproovid 0,1 m, 0,3 m ja 0,7 m sügavuselt väljakaevandatud alalt ning põhjaveeproovi kohaselt on nii pinnas kui ka põhjavesi naftasaadustest puhas.

Kose jääkreostuse likvideerimise tulemusel peatati reostuse edasine levik ja võimalik negatiivne mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile.

Maha valgunud tahke kütus
Maha valgunud tahke kütus

      

Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas

Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas

 

Välisõhu kaitse seadus sätestab müraallikavaldajatele (s.h Maanteeamet) vastavalt Euroopa keskkonnamüra direktiivile 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamiseks ja müra vähendamise meetmete rakendamiseks strateegiliste mürakaartide koostamise kohustuse. Mürakaardi koostamise eesmärgiks on anda üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine.

Sotsiaalministri 29.05.2005 määruse nr 87 “Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded” kohaselt tuli Maanteeametil hiljemalt 30.juuniks 2012. aastal esitada Terviseametile kooskõlastamiseks strateegiline mürakaart selliste maanteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Selliseid maanteelõike oli 2010. aasta liiklusloenduse põhjal 18 ning nende kogupikkuseks on 158,743 km. Kaardistamisele kuulunud maanteelõigud asuvad neljas maakonnas (Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu) ning on piirnevad peamiselt Eesti suuremate linnadega (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu).

Strateegiliste mürakaartide koostamiseks koostati kolmedimensiooniline maastikumudel müra modelleerimise programmis IMMI. Maanteetranspordist tuleneva müra hajumine keskkonnas arvutati Prantsuse riikliku standardi XP S 31-133 (NMPB) alusel. Mudelisse sisestati suur hulk erinevaid andmeid (maanteed, liiklusintensiivsus, kõrgusandmed, hooned, olemasolevad müratõkked, maakasutus), misjärel oli võimalik läbi viia modelleerimine. Modelleerimise tulemusteks on graafilised mürakaardid, millele on märgitud müratasemete isojooned ning hooned. Arvutused teostati kahel kõrgusel. Euroopa Komisjonile esitatava mürakaardi jaoks teostati arvutused 4m kõrgusel. Kaardid modelleeriti arvutussammuga 10*10 m. 

Mürakaardid on koostatud müraindikaatoritele Lden (Päeva-õhtu-öömüraindikaator) ja Lnight (öömüraindikaator) ning on kaartidel on esitatud müratasemega Lden > 50 dB ja Lnight > 45 dB. 

Strateegilise mürakaardi koostamise tulemustest järeldub, et müraindikaatori Lden arvsuurused on suuremad kui 55 dB ligi 80. ruutkilomeetril ning alale jääb hinnanguliselt 1659 elamut. Sellisesse mürasituatsiooni jääb ligikaudselt 9300 inimest ehk oluliselt alla ühe protsendi kõigist Eesti elanikest. Üle 65 dB jääb juba oluliselt vähem eluhooneid ning elanikke. Vastavalt 307 ja 1100. Üle 75 dB on Lden müratasemed, vaid kolmes eluhoones, kus elab vähem kui 50 inimest. 
Öömüraindikaatori Lnight puhul, arvutatuna 4m kõrguselt, jäävad üle 50 dB müratasemega aladele 818 eluhoonet ning ligikaudu 4300 elanikku. Üle 60 dB (eluhoone sõiduteepoolse fassaadi piirtaset ületav) aladele, aga 123 eluhoonet ja ligikaudu 400 elanikku. Üle 65 dB müratasemega aladel on kolm eluhoonet, hinnanguliselt vähem kui 50 elanikuga.

Kuna strateegilised mürakaardid koostakse pikaajalistele müraindikaatoritele Lden (päeva-õhtu-öömüraindikaator) ja Lnight (öömüraindikaator), siis tulemusi saab Eestis siseriiklikult kehtestatud ja normeeritud (sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42) indikaatoritega – Ld (päevamüraindikaator) ja Ln (öömüraindikaator) – võrrelda vaid viimase, ehk öömüraindikaatori osas. Võttes aluseks olemasolevate elamualade öömüraindikaatori Ln piirtaseme 60 db müratundliku hoone/eluhoone sõiduteepoolsel fassaadil, paikneb käeosleva töö alusel normatiive ületavas müraolukorras 123 eluhoonet ning nendes hinnanguliselt ligi 400 elavat inimest. 

Strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.