Andmete edastamine ja menetlemine

Kiiruskaamera sekkumiskünnis on kiirus, alates millest tehakse sõidukist pilt ja juhile saadetakse hoiatustrahv. Sekkumiskünnis sisaldab nii kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka kokkuleppelist lubatud eksimust sõidukijuhile.

Rikkumisi hakatakse menetlema alates kiirustest:

  • 50 alas: 53 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 57 km/h)
  • 70 alas: 73 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 77 km/h)
  • 90 alas: 93 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 97 km/h)
  • 100 alas: 103 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 108 km/h)
  • 110 alas: 113 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 118 km/h)


Kiiruskaamerad loovad kiiruseületamistest krüpteeritud salvestise, mis sisaldab andmeid juhtumi kohta ja fotot kiirust ületanud sõidukist. Krüpteeritud salvestised saadetakse turvatud andmesidekanalite kaudu Maanteeameti andmekeskusesse. Seal toimub automaatsalvestiste lahtikrüpteerimine, autentsuse kontroll, mõõtetulemuse esitamine koos laiendmääramatusega ja automaatne numbrituvastus.

Seejärel saadetakse selliselt töödeldud juhtumiandmed läbi riigi teabesüsteemi andmevahetuskihi (X-tee) menetlemiseks Politseiametile. Originaalsalvestised säilitatakse kiiruskaamerate teabesüsteemis (Maanteeameti andmekeskuses).

Kuidas politsei kiiruseületamist menetleb?

Kuidas politsei kiiruseületamisi menetleb

Kiiruskaamera välgusähvatuse taga ei pruugi olla alati kiiruseületamine. Tegemist võib olla ka sellega, et kiiruskaamera lülitub enne andmete edastamist korraks välja. Selline lülitumine toimub kolm korda ööpäevas.