Liiklusohtlike kohtade ümberehitus

Kõigil Eesti territooriumil asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel on kohustuslik tee ohutuse määramine. Selle käigus toimub ka liiklusohtlike kohtade ohutustaseme määramine ehk selgitatakse välja need kohad, kus on suurim tõenäosus liiklusõnnetuse toimumiseks.

Liiklusohtlike kohtade kordategemiseks eraldatakse vajalik raha riigieelarvest. Eelnevatel perioodidel oli iga-aastaselt ette nähtud 5 miljonit eurot. Vastavalt teehoiukavale aastateks 2014–2020 kerkib järgnevatel aastatel liiklusohtlike kohtade likvideerimise eelarve 6-7 miljoni euroni aastas.

Ohutustatud Kasaritsa ristmik

 

 

Liiklusohtlike kohtade määramine
 

Liiklusohtlike kohtade väljaselgitamiseks on kindel metoodika, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist. Selle kohaselt jagatakse teedevõrk homogeenseteks teelõikudeks. Selle aluseks võetakse teelõigu pikkus ja kas teelõik algab või lõpeb ristmikuga. Arvesse võetakse ka kuni viie aasta jooksul registreeritud surma või inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetuste arvu, liiklussagedust, kiiruspiirangut, teeliiki ja ümbritsevat liikluskeskkonda. Homogeenseteks teelõikudeks jagamine on vajalik eelkõige seetõttu, et võrreldaks oma omadustelt sarnaseid teelõike.

Homogeenne teelõik on lõik, kus:

  • Sõiduradade arv ei muutu kummaski sõidusuunas.
  • Sõiduraja laius ei muutu sel määral, mis võimaldaks liiklemist mitmes sõidureas.
  • Aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus ei muutu.
  • Kehtib sarnane kiiruspiirang.
  • Tolmuvaba katend ei muutu kruusateeks.
  • Liikluskeskkond oluliselt ei muutu.

Pärast seda, kui teedevõrk on homogeenseteks teelõikudeks ja ristmikeks jagatud, viiakse läbi tegeliku ohutustaseme arvutus. See arvutatakse tegelike liiklusõnnetuste, liiklussageduse ja lõigu pikkuse alusel. Teisisõnu ütleb valem ära, kui suur on risk sattuda õnnetusse just sellel lõigul või ristmikul. Seejärel tehakse potentsiaalse säästu arvutus. Juhtunud ja prognoositavatele õnnetustele tuginedes arvutatakse välja kõige suuremat liiklusõnnetuste säästu võimaldavad lõigud ja ristmikud. Selle alusel saadakse pingerida prioriteetsetest liiklusohtlikest kohtadest. Prioriteetsetele lõikudel ja ristmikel viiakse läbi kohapealne inspekteerimine.

Inspekteerimisele järgneb parandusmeetmete valik. Näiteks, kas ohutust aitab tõsta vaid liiklusmärkide ja teemärgistuse parandamine või peab ette võtta suurema ümberehituse. Sobivast meetmest lähtuvalt viiakse läbi tasuvusarvutus, kus arvutatakse välja meetme maksumus ja eeldatav summa, mis saadakse aastate jooksul tagasi õnnetuste tagajärgede lahendamise arvelt. Teatavasti kulub liiklusõnnetuste tagajärgedele ligi 300 miljonit eurot aastas. Kõrgema tulutasuvuse alusel pannakse kokku pingerida objektidest, millest esimesena võetakse töösse need objektid, mis on suurema potentsiaalse tasuvusega.