Liiklussagedus

Maanteeamet korraldab vastavalt põhimäärusele riigiteede liiklusloendust. Loendusandmeid kasutatakse teede projekteerimisel, ehitusel ja hooldamisel, liiklusohutuse ja -korraldusega seotud tegevuste elluviimisel, eelarveraha jaotamisel ning erinevate juhendite jm dokumentide koostamisel. Andmeid sõidukite arvu, klasside, sõidusuuna ja keskmiste kiiruste kohta kogutakse nii statsionaarsete kui teisaldatavate liiklusloenduritega.

Üks loendustsükkel kestab kümme aastat, selle aja jooksul loendatakse lühiajaliselt liiklust pea kõigil riigiteede homogeense liiklussagedusega teelõikudel ning see on riigiteede kogupikkust ja teedel sõitvate sõidukite arvu arvestades optimaalne.

Homogeense liiklussagedusega on teelõigud, kus liiklussagedus ei muutu üldjuhul üle 20%. Statsionaarsed loenduspunktid, mida on kokku 98 tk, loendavad liiklust ööpäeva- ja aastaringselt. Neist saadud andmed on põhialuseks liiklussageduse määramisele kõikidele riigiteedele. Teisaldatavate liiklusloenduritega tehakse loendust vastavalt iga aasta kevadel kinnitatud loenduskavale, loendusperiood kestab kevadest sügiseni ning ühe loenduse pikkuseks on üks nädal. Aastas tehakse keskmiselt 800-900 lühiajalist loendust.

Teedel, mis ei ole riigimaanteed, korraldab liiklusloenduse tegemist kohalik omavalitsus või eraomanik sõltuvalt sellest, kes on tee omanik ning neid andmeid Maanteeamet ei kogu.

Maanteeameti kodulehel avaldatakse iga aasta esimeses kvartalis eelneva aasta liiklusloenduse tulemused.

Sõidukid maanteel

Liiklusloendus kergliiklusteedel

 

2016. aastal tegi Maanteeamet algust liikluse loendamisega kergliiklusteedel, et saada ülevaade, kes ja kui palju kasutab riigimaanteede ääres asuvaid kergliiklusteid. Esimene loendus tehti sügisel ning töö aruanne on siin (PDF).