Liiklusmüra seire 2018

Töö eesmärk oli teostada liiklusmüra mõõtmised vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

Mõõtmispunktide asukohad valiti lähtuvalt teeprojektide mürauuringutest, strateegiliselt mürakaardilt ja esitatud kaebustest. Kokku teostati liiklusmüra mõõtmised 23 mõõtmispunktis, millest 5 mõõtmispunktis (Juuliku sõlme mõõtmispunktid) teostati liiklusmüra mõõtmised nii päevasel kui öisel tunnil.

Enamasti kattusid mõõtmistulemused mürauuringus modelleeritud tulemustega (+/- 1-2 dB). Liiklussageduste võrdlemisel tuleb arvesse võtta reeglit, mille kohaselt toob kahekordne liiklussageduse kasv kaasa mürataseme tõusu 3 dB võrra.

Tulemuste analüüsimisel ilmnes kaks anomaaliat. Esimene anomaalia ilmnes Haaviku mõõtmispunktis – mõõdetud taseme ja strateegilises mürakaardis arvutatud tase oli 5 dB võrra kõrgem ehk 71 dB. Kuna antud mõõtmispunkt asus väga hästi nähtavas kohas ning müra mõõtjad kasutasid eredavärvilisi helkurveste, oli mõõtmiste ajal märgata, et autojuhid vähendasid märgatavalt mõõtmispunktist möödudes oma sõidukiirust, lisaks kasutati mõõtmispunktist möödumisel rohkem teist (tee keskme poolset) sõidurida. Teiseks anomaalseks kohaks oli Aila küla mõõtmispunktid, kus mõlemas punktis Pikamäe tee 4 ja Põldmarja, oli mõõdetud müratase ca 9 dB madalam mürauuringuga modelleeritud müratasemest. Seda saab põhjendada sellega, et Kanama-Valingu mürauuring on koostatud teeprojektile, mida pole veel realiseeritud.

 

Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas.