Õhusaaste

Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, millest avalduv mõju võib olla kahjulik inimese tervisele, keskkonnale, varale ja kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi.

Liiklusest ja tee ehitusest pärinev õhusaaste koosneb peamiselt NO, NO2, CO, CO2, SO2, PM10 (peened osakesed) PM2,5 (eriti peened osakesed) osakestest, küllastumata süsivesikutest (sh PAH-ühendid). Peente ja eriti peente osakeste hulgas määratakse Cd (kaadmium) ja Zn (tsink) osakesi. 

Õhusaaste mõjud tervisele võivad olla erinevad – hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna haigused, mõjuda kesknärvisüsteemile, põhjustada vähiriski suurenemist, neeruhäireid ja kõhukrampe.

 

Teeäärsete elanike seisukohast on välisõhu saaste osas heitkogustest kõige olulisem saasteainete kontsentratsioon nende õueala välisõhus. Liiklusega seotud saasteainete piirtasemed on toodud Keskkonnaministri 08.07.2011 määruses nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“. Piirväärtused on kehtestatud ühe tunni keskmise suurusele ja/või kalendriaasta keskmise suurusele.

Üldiselt on liiklusega seotud saaste ainete hulk teada, mis heidetakse õhku erinevat tüüpi/klassi sõidukite poolt. Need arvutused põhinevad tehniliselt korras sõidukitel ning eristatakse näiteks koorma suurust (tühikoorem, 50%, 70% ja 100%) raskeveokitel. Saaste emissioone arvutatakse järgneva valemi abil:

sõidukite ühikemissioonid maanteel (g/km) x sõidukite arv ööpäevas x teelõigu pikkus

Tegelik saasteainete hulk sõltub bensiini- ja diiselautode omavahelisest jagunemisest, kuid erinevate hinnangute alusel saab arvutustes tuua välja saasteainete minimaalsed ja maksimaalsed hulgad. Selle alusel saab hinnata, kas edasisi uuringuid (näiteks mõõtmise või modelleerimise teel) on vajalik teostada. Uute ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole võimalik mõõta ning hinnangu aluseks saab olla vaid modelleerimine.

Sujuval ja suurtel liikumiskiirustel liikudes, mis iseloomustab enamuses maanteedel valitsevaid olusid, hajub õhusaaste väga kiiresti. Seda on teiste seas näidanud Tallinna ringtee keskkonnamõju hindamise käigus teostatud õhusaaste modelleerimine, kus õhusaaste hajumine piirtaseme suurusteni toimus suhteliselt maanteele ligidal.