Teeregistri aadressisüsteem

Teeregistri aadressisüsteem on aluseks registriandmete asukoha määramiseks looduses ja andmebaasis. 

Teid kujutatakse oma ruumikujult joonobjektidena (tee või sõidutee teljena), mis algavad ja lõpevad teise tee teljelt (kui ei ole tegemist tupikteega). Teede andmed kirjeldatakse tee joonel kahel erineval viisil:

  • Punktobjektina (sild truup, bussipeatus, õnnetus, liiklusmärk jne), kus aadress on kaugus joonobjekti ehk tee algusest.
  • Joonobjektidena (kate, pindamine, liiklussagedus jne), kus andmeid kujutatakse joontena, millel on algus- ja lõppaadress.


Aadressisüsteem (joonis I-1) koosneb:

  • Tee numbrist.
  • Sõidutee koodist.
  • Teeosa numbrist.
  • Teeosa algusest mõõdetud kaugusest.


Tee number ja nimetus peavad vastama riigiteede, kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutamiseks määramata erateede nimekirjadele.

Teede aadressisüsteem

Mustkatte aadress: 11_1_1_2604 - 11_1_2_895
Ristmiku 11002 aadress: 11_1_3_0

Joonis I -1. Aadressisüsteem.

 

Tee number


Igale teele määratakse üks unikaalne number. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde.

Riigiteedele numbri määratlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • Põhimaanteed ja tugimaanteed — tee numbrid vahemikus 1–100.
  • Kõrvalmaanteed XX101–XX999, kus XX on maakonna kood.

Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab ja see jääb muutumatuks kogu tee ulatuses.

Rambid ja ühendusteed XX01–XX99, kus XX on maakonna kood.
 
Kohalikud-, era- ja metsateed moodustavad ühtse teede võrgustiku (teeregistris „muud teed“), olles sisuliselt tervikteede erinevad teelõigud vastavalt maaomandile. Nendel teedel on kasutusel ühine teede numeratsioon ja nimetused, kus kõik teede numbrid algavad selle kohaliku omavalituse EHAK koodiga, millise omavalitsuse territooriumil on tee algus. Muude teede numbrite üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused, kes tegelevad kohalike ja erateede andmetega.
 
Kohalikud teed, erateed ja metsateed — XXX0001–XXX9999, kus XXX on kohaliku omavalitsuse EHAK kood.

Sõidutee


Tee võib jaguneda eraldusribaga eraldatavaks kaheks sõiduteedeks. 

 

Sõiduteed iseloomustav kood aadressisüsteemis näidatakse pärast tee numbrit:

  • 1 – parempoolne sõidutee;
  • 2 – vasakpoolne sõidutee.


Vasak ja parem pool määratakse vaadates teel teeosade numeratsiooni kasvu (inventeerimise) suunas.

Ühe sõiduteega teel on sõidutee kood alati 1.

Põhimõtteliselt on sõiduteed pikkuselt ja trassilt teineteisest sõltumatud, kuid tavaliselt kulgevad parem- ja vasakpoolne sõidutee üksteise kõrval ning neile omistatakse parempoolse sõidutee pikkus. Kuigi kõrvuti olevate sõiduteede meetermõõdud ei ole tingimata omavahel sünkroonsed, loetakse nad siiski kõrvuti olevateks, paigutades jaotuspunktid alati samadesse kohtadesse.

Mõlema sõidutee inventeerimissuund on teeosade numeratsiooni kasvu suunas. Kaugus mõõdetakse alati samas suunas jaotuspunktist, ka siis, kui see on liiklussuunale vastupidine. Kui kauguslugemite erinevus sõiduteede lõpus ei ole suurem kui pikkusmõõtmistel lubatud (0,5%), võib lõpp-punktis kasutada sama meeterlugemit. Aadressisüsteemi kasutamine kahe sõiduteega teel on kujutatud joonisel I -2.

Aadressisüsteem kahe sõidusuunaga teel


A - 1 4 00000 B - 1 4 05867
A - 2 4 00000 B - 2 4 05867
C - 1 4 08237 E - 1 5 07648
D - 1 5 00000 E - 2 5 07648 (07680)
D - 2 5 00000 F - 1 6 00000
Joonis I -2. Aadressisüsteem kahe sõiduteega maanteel.

Teeosa
 

Kõik tervikteed jagatakse üksikuteks teeosadeks vastavalt tee liigile (riigitee, kohalik tee, eratee, metsatee) ja põhimõttele, et teeosa pikkus ei oleks üle 10 kilomeetri. 

Uus teeosa peab algama kohalike-, era- ja metsateede puhul kohaliku omavalitsuse piirilt ning riigiteede puhul Maanteeameti regiooni piirilt. Kõik teeosad numereeritakse tee algusest tee kulgemise suunas kasvavalt. Teeosade numeratsioon ei pea olema tingimata pidev. Teeosa number on kuni kahekohaline. Teeosa pikkus mõõdetakse riigiteede osas 1 meetrise täpsusega ja muude teede osas vähemalt 10 meetrise täpsusega. Teel võib olla ka ainult üks teeosa ja selle pikkus vastab siis tee pikkusele.

Ramp ja ühendustee


Ramp on eritasandilistel ristmikel kahte eritasandilist teed või sõidurada ühendav tee.

Ühendustee on samatasapinnalise ristmiku kõrvalharu.

Rambid ja ühendusteed võivad olla mõeldud nii ühe- kui kahesuunalisele liiklusele.

Ramp ja ühendustee

TEGELIK OLUKORD                                   OLUKORD MAANTEEREGISTRI AADRESSISÜSTEEMIS
17 - tugimaantee                                      11 - maakonna kood 
11213 - kõrvalmaantee                             1119 - rampide poolt moodustatud tee nr.
11024 - ristmiku nr.                                  1, 2, 3, 4 - rampide poolt moodustatud teeosade                                                                                         numbrid

Joonis I-3. Rambid ja ühendusteed