Mis ajal satuvad metsloomad enim teedele?

 

Igal aastal registreeritakse Eesti teedel keskmiselt 120 sõiduki ja looma kokkupõrget, mille tagajärjeks on kahju inimestele või nende varale. Kahju tekib ka loomadele.

Kõige ulukiohtlikumad teelõigud koonduvad Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna ja vähemal määral Tartu ümbrusesseTiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku. 

Tabel annab ülevaate loomade ja lindude rändeaegadest ning nende aktiivsemast liikumise perioodidest. Liikluses tuleb olla valvas igal ajal, ent kalendrist võib abi olla tavalisemate ohuolukordade ennetamisel.

 

Kuu Valgel ajal Hämarikus ja pimedas
Jaanuar Talilinnud, oravad Kakud
Veebruar Talilinnud, rebased, oravad Kakud, rebased
Märts Rändlinnud, oravad, rebased Kakud, rebased, kährikud
Aprill Konnad, maod ja rändlinnud Kakud, siilid, kährikud
Mai Maod, linnud, eelmise aasta põdravasikad Konnad, kakud, metskurvitsad, öösorrid, eelmise aasta põdravasikad, metskitsed, siilid, jänesed
Juuni Noorlinnud, noored oravad jt noorloomad Konnad, metskurvitsad, öösorrid, kakud, metskitsed, siilid, noored rebased jt noorloomad, jänesed
Juuli Noorlinnud, noored oravad jt noorloomad Konnad, metskurvitsad, öösorrid, kakud, metskitsed, siilid, jänesed, rebased, kährikud
August Noorlinnud, noored oravad jt noorloomad Konnad, kakud, siilid, põdrad, metssead, rebased, kährikud
September Maod, oravad, põdrad Konnad, kakud, siilid, põdrad, metssead, rebased, kährikud
Oktoober Oravad, põdrad, hirved Kakud, põdrad, hirved, metskitsed, metssead
November Talilinnud, oravad Kakud, põdrad, metssead
Detsember Talilinnud, oravad Kakud, metssead

 

Ohtlikud ajad aastaringis

Sõralised

  • Põtrade ja hirvede sügisene jooksuaeg septembris-oktoobris.
  • Metskitsede suvine jooksuaeg juulis-augustis.
  • Metssigade sügistalvine jooksuaeg.
  • Põdralehmade poegimisaeg maikuus. Veel kogenematud eelmise aasta vasikad jäävad omapäi ja võivad maailma avastades sattuda ka maanteede äärde liiklust uudistama.
  • Kevadsuvi, mil noored iseseisvuvad metskitsed aktiivselt uusi elualasid otsivad.
  • Pika hämarikuajaga varahommikud ja õhtud maist septembrini (paar tundi enne kuni paar tundi pärast päikesetõusu; paar tundi enne kuni paar tundi pärast loojangut). Suvel kulub aeg toitumisele, et karva vahetada, sarvi või järglasi kasvatada, koguda talve üleelamiseks vajalik rasvavaru. Aktiivsust suurendab jooksuaeg – metskitsedel juulis-augustis, põdral ja punahirvel septembris-oktoobris, metssigadel aasta lõpus.
  • Kellaaja nihutamine kevadel-sügisel on riskitegur, mis inimese ja ulukite aktiivsusaegade katvust ja kohtumisvõimalusi suurendab: kevadel alustab inimene tunni võrra varem, sügisõhtuil väsinuna, halvemas nähtavuses tunni võrra hiljem. Valgusperioodist mõjutatud loomad on sügisel ja talvel aktiivsed hommikul hiljem ja õhtul varem kui suvepoolaastal; kõrgaktiivsuse pidev muutus kajastub selgelt ka ulukiõnnetuste statistikas.
  • Ilmastiku mõju: pehmeil vihma-uduga talvepäevil ja öil liiguvad sõralised rohkem kui selge taeva ja pakasega; tugev tuul jälle sunnib otsima paremat varjet ja vältima kõrget metsa. Sügisene pimeda aja pikenemine koos sademetega halvendab liiklusolusid sedavõrd, et ulukile otsasõidu risk kordades suureneb.
  • Suvel-sügisel uduste ja vihmaste ilmadega võivad metskitsed, aga ka põdrad olla aktiivsed just valgel ajal, selge ilma korral pigem hämarikus ja pimedas.
  • Metssigade põldudel toitumas käimine sageneb kevadel pärast kartulipanekut, juulis teraviljade piimküpsuse saabumisel ja septembris saagi valmimisest koristamiseni; käigurajad võivad ristuda teedega.
  • Ühisjahtide aeg oktoobrist jaanuari-veebruarini, tavaliselt puhkepäeviti: ulukid aetakse ajujahtides liikvele ja võivad sagedamini teid ületada, samas jätkub hirve ja põdra ning leiab aset metssea jooksuaeg.

Väikekiskjad

  • Väikekiskjate teele sattumise peamiseks perioodiks on juuli–august.
  • See on periood, kus enamiku väikekiskjate pesakonnad hajuvad ja noorloomad alustavad iseseisvalt toidu- ja elupaiga otsinguid.
  • Lõpeb lindude pesitsemise periood ning tagasihoidliku lennuvõimega pojad satuvad teele ja põrkavad kokku liiklusvahendiga.
  • Kesksuvi on ka kõige putukarohkem, mistõttu hukkub liikluses rohkesti putukaid, kes jäävad teeserva, mis meelitab teele siilid.
  • Teedel hukkunud linnud ja siilid omakorda meelitavad kohale rebase- ja kährikukutsikad, ning ka vanaloomad, kes sageli satuvad auto rataste alla. See omakorda meelitab ligi nii raipest toituvaid linde kui ka kiskjaid.

Vähem oluline ja juhuslik on väikekiskjate hukkumine rändeperioodil ja kodupiirkonna ulatuses toimuva liikumise tõttu.

Suurkiskjad

  • Karu. Aprillis ärkab enamik karudest taliuinakust ja hakkab aktiivselt toitu otsima, mistõttu isendid liiguvad laialt. Mai teisel poolel ja juunis on karul jooksuaeg, mis ajab lisaks isakarudele liikuma ka noored emast eralduvad isendid. Enamik liiklusõnnetusi karudega juhtubki aprillist juunini. Teine aktiivsem liikumisperiood on augustist oktoobrini, mil karud aktiivselt taliuinaku ettevalmistamiseks toituvad.
  • Hunt. Ligi pool liiklusõnnetustest on juhtunud augustis-septembris, mil hundipesakonnad toiduotsingutel aktiivselt liikuma hakkavad. Teine liikumisaktiivsuse tõus on veebruaris jooksuajal.
  • Ilves. Suurim aktiivsusperiood on märtsis jooksuajal, mil nad satuvad ka kõige enam maanteid ületama. Noored iseseisvunud ilvesed alustavad oma rännakuid uute elupaikade otsinguteks aprillikuus ning see kestab tavaliselt talve alguseni välja. Suurkiskjad on territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal

Suurkiskjad on territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal aastaringselt. Neid territooriume lõikavad sageli maanteed, mistõttu paiksed isendid ületavad maanteid aastaringi ja regulaarselt. Kuna kõigi meie suurkiskjate elupaigad on seotud suurte metsamassiividega, on sellised kohad enamasti seal, kus mõlemale poole maanteed jäävad laialdased loodusmaastikud. Noorloomad võivad hajumisrännetel kasutada ka ebatüüpilisi elupaiku, nagu näiteks kultuurmaastikud.

Kahepaiksed

Kahepaiksetele on kõige ohtlikumad olukorrad, kus maantee lõikab läbi talvitumispaikade ja kudemisveekogude vahelise rändekoridori. Kuna kahepaiksetele on omane päritoluveekogudesse tagasi pöörduda, siis võivad terved asurkonnad samu kudemispaiku kasutada. Seetõttu rändavad esimestel soojadel kevadöödel tuhanded kahepaiksed kudemisveekogudesse. Kui rändeteele jääb maantee, tuleb kahepaiksetel see ületada. Kahepaiksed valivad kudemiseks enamasti teatud tüüpi veekogusid, kuid üldjoontes peavad kõigi liikide kudemisveekogud olema puhtaveelised, kalavabad, enamasti päikesepaistel asuvad ja ilma vooluta. Sellisteks veekogudeks on üleujutatud luha- ja rannaniidud, loopealsed, siirdesooveekogud, ajutised lombid, tiigid, seisva veega kraavid, vanajõed ja kopra üleujutusalad.

Linnud

Eestis on hukkunud lindude arvuks asfaltteedel hinnatud keskmiselt 1,8 isendit 10 km kohta päevas, 86,6% ohvritest olid värvulised. Eestis on ligikaudu 30 värvulist, kes hukkuvad teedel kõige sagedamini. Osa liike hukkub pigem hulgakesi (üle kolme hukkuva lindu korraga), teised pigem üksikult. Rohkearvulisemalt hukkuvad ennekõike seemnetoidulised linnud (vintlased). Intsidendid leiavad aset pigem avamaastikku läbivatel teedel, mis on ääristatud üksikute puude ja põõsastega.