Vesi ja pinnas

Sademevee seire
 

Maanteeamet on asunud sademevee koostist ja puhastamise võimalusi uurima, tellides selleks uurimistöid alates 2011. aastast ja samas teostanud ka sademevee seiret alates 2013. aastast.

Sademevesi on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.

Reostusnäitajate piirväärtus, mis on sätestatud kui maksimaalne lubatud reoaine sisaldus vees ehk mille ületamise korral loetakse vesi üle kahjutuspiiri rikutuks), on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. 

 

Sademee seire
 

Reostusnäitajate piirväärtused
Naftasaadused Hõljuvaine Pb Ni As Cd Zn Cu Cl
5 mg/l    40 mg/l    14 µg/l    34 µg/l 10 µg/l 5 µg/l 50 µg/l  15 µg/l 250 mg/l

Sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega (tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevad-talvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu (sisaldus võib ületada mitmeid kordi suviseid näitajaid). Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH-tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.

Sademevee mõju veekogule sõltub sademevee kogusest ja koostisest, veekogumi seisundist ja eesvoolu tundlikkusest. Väikesed veekogud on reeglina tundlikumad. Erilist tähelepanu väärivad kaitstavad veekogud ja elupaigad (joogiveeallikad, kaitstavad elupaigad).

Maanteeameti sademevee seire väljatöötamisel määrati, et teega risti olevatel suurtel veevastuvõtjatel (peakraavid), mis suubuvad kaitsealustesse veekogudesse, võetakse proovid 30 meetrit mõlemal pool teed ja neisse suubuvatel maantee kraavidel 10 meetrit enne suubumist peakraavi. Tänaseks on rajatud statsionaarsed seirepunktid Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus põhimaanteedel on liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Esialgu on määratud kolm proovipunkti igas piirkonnas. Need selgitati välja kohapealse vaatlusega nii, et teega ristuks veerohke peakraav, mis suubub jõkke ning proove võetakse kaks korda aastas kevadel ja sügisel. Uutel, projekteeritavatel objektidel võetakse proove kaks kuni kolm korda aastas alates projekteerimisest, ehitamise ajal ei võeta, ja jätkatakse kuni kolm aastat pärast objekti valmimist. Olemasolevatest settebasseinidest proovide võtmiseks on tellitud uurimistööd, võetakse proovid nii veest kui ka kogunenud settest kord kolme aasta jooksul. 
 

Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus.

Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust.

Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Seega eelkõige Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu (Tallinna poolsetel lõikudel ning Tallinna ringtee ja Tallinn–Tabasalu teelõikudel), Jõhvi servas Jõhvi–Tartu–Valga maanteel, samuti võib tulevikus esineda vajadus sademevee puhastamise analüüsiks ka Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tartu ümbruses.

Liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas.             

Maanteeameti teostatava sademevee seire proovipunktide asukohtade ja vee- ning sette proovide analüüside tulemustega on võimalik tutvuda Maanteeameti keskkonnatalituses. 

 

Pinnase seire
 

Pinnase seire eesmärk on selgitada välja võimalike saasteainete imbumine pinnasesse, põhja- või pinnavette.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. 

Autoliikluse tulemusena akumuleerub teeäärsesse pinnasesse põhiliselt raskmetalle ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid (PAH), mis kuuluvad ohtlikemate saasteainete hulka. Kui PAH-ühendid lagunevad keskkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul, siis raskmetalliühendid võivad jääda keskkonda pikemaks ajaks. Nad võivad veega muldadest välja uhtuda ja kanduda veekogudesse ning põhjavette, samuti akumuleeruda toiduahelates. Eriti ohustatud on veeökosüsteemid, kus raskmetallid kogunevad põhjasetetesse, saastades kogu süsteemi pika aja vältel.

Raskmetallide hulgast on plii (Pb), kaadmium (Cd) ja tsink (Zn) olulisemad, mis sagedamini akumuleeruvad teeäärsetel aladel. Plii osakaal on tänu pliivaba kütuse laialdasemale kasutamisele oluliselt vähenenud. Kaadmiumi allikaks on enamasti diiselkütused ning see raskmetall on pliist kümme korda toksilisem. Tsink, mida sisaldub suures koguses autokummides, lendub keskkonda peamiselt koos kummide kulumisel tekkiva tolmuga. Teistest raskmetallidest võib veel mainida vaske (Cu), kroomi (Cr) niklit (Ni) ja elavhõbedat (Hg).

Raskmetallide ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraave ei ole soovitatav ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Saastekoormust aitab pidurdada ka teeäärsete hekkide puhverdav toime. 

Pinnase seire maanteel
 

Pinnaseuuringud 


2002. aasta suvel viis Maanteeamet koostöös Eesti Geoloogiakeskusega Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel läbi uuringu, mis selgitas maanteeäärse pinnase saastatust raskmetallidega. Pinnases uuriti plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr) ja elavhõbeda (Hg) sisaldust. Tööd teostati kilomeetritel 90,0–100,7; 104,3–108,7; 115,3–125,5; 128,1–148,0 ja 149,5–161,3. Antud lõikudel Mäost Laevani viis Maanteeamet läbi katte taastusremonti. Nendel lõikudel oli 2001. aasta liiklusintensiivsus 4500 sõidukit ööpäevas. Pinnaseproove võtsid ja analüüsisid Eesti Geoloogiakeskuse töötajad. Kokku analüüsiti 120 pinnaseproovi 13-lt maanteega risti asuvalt profiililt, mõlemalt poolt teed. Profiilide asukohad valiti iseloomustamaks erinevate saastetingimustega olulisemaid alasid — metsa- ja hekkide vahelisi piirkondi, põldude vahelisi lõike, samuti suuremaid kurve, olulisemaid teeriste, asulaid ning teisi kohti, mille läbimine eeldab transpordivahendite kiiruse muutumist.

2003. aasta septembris viis Maanteeamet koostöös OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega läbi raskmetallide (plii, kaadmiumi ja tsingi) pinnaseuuringu Tallinn–Narva maantee tihedama liiklusega lõikudel. Profiilide asukohti oli kokku 5:

  • raudteeviaduktist idas vahetult pärast Loo tee ristmikku;
  • Maardu järve kohal Vana–Narva tee lõpus ja Maardu teeristi vahel;
  • Võerdla külas;
  • Jõelähtme kiriku vastas;
  • vahetult pärast Jägala silda. 

Pinnaseproovid võttis ja analüüsis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Analüüsid teostati AAS (aatom-adsorbtsioon spektro-fotomeetria) leegimeetodil standardis ISO 8288 toodud metoodika (Pb ja Zn) ja standardis ISO 5691-2 toodud metoodika (Cd) järgi.

Pinnaseuuringu tulemused:

  • Üheski uuringupunktis ei ületanud raskmetallide sisaldus piirarve (sh elutsooni oma).
  • Enamuses uuringupunktides jäi raskmetallide sisaldus lähedaseks foonile.
  • 10 meetri kaugusel teepeenral võetud proovis oli raskmetallide sisaldus sihtarvust 3–4 korda väiksem, kuigi ületas foonilise paar-kolm korda. 

Pinnaseuuringu tulemused

2015. aastal alustas Maanteeamet pinnase seirega suuremate põhimaanteede ääres. Punktid rajati arvestusega, et 1 punkt oleks maanteel kohas liiklussagedusega üle 10 000 auto ööpäevas ja teine punkt liiklussagedusega alla 10 000 auto ööpäevas. Suundadele Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Narva igale 2 punkti, mõlemale poole teed, kokku 12 punkti. Punktides võeti proovid 1 meeter teest, 20 meetrit tee äärmise sõiduraja teljest ja 50 meetrit tee äärmise sõiduraja teljest. Proovid võeti 0,3 meetri sügavusest. Laboris määrati Pb, Cd, Hg, Ni, As, Zn ja Cl sisaldus. Proove võeti kaks korda aastas. Kohe pärast lume sulamist ja pärast suvise autosõidu kõrghooaja lõppemist. Proovid võttis ja analüüsid teostas OÜ Keskkonnauuringute Keskus.

Analüüsitud ainete sisaldused pinnases ei ületanud kehtestatud piirmäärasid. Analüüside andmestikuga saab tutvuda Maanteeametis. 

Edaspidi on kavas seire laiendamine erinevates punktides üle Eesti.