Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 1 Tallinn - Narva km 170,028 Toila ristmiku ja riigitee 13105 Kõrve - Toila km 0,13 - 5,398 rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele.

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus § 10 lõike 3 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 25.05.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/211 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 1 Tallinn - Narva km 170,028 Toila ristmiku ja riigitee 13105 Kõrve - Toila km 0,13 - 5,398 rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva samatasandilise põhimaantee ristmiku liiklusohutuse taseme tõstmine ja olemasoleva kõrvalmaantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  • Metsise elupaiga piirkonnas (vt eelhinnangu joonis 4.1, ptk 4) tuleb ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks võimalusel vältida mürarikkaid ehitustöid metsise mängu-ja pesitsusajal (1. veebruar kuni 30. juuni).
  • Tee rekonstrueerimisel tuleb vältida töid (sh ajutisi ehitusaegseid tegevusi) kaitsealuse hariliku sügislille (KLO9303700, vt eelhinnangu joonis 4.1, ptk 4) kasvualal.
  • Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate teetruupide rekonstrueerimine, on truubi ehitustööd soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.
  • Karuputke koloonia alal (vt eelhinnangu joonis 4.1, ptk 4) tööde teostamiseks (sh ajutised, ehitusaegsed tegevused) tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ja täpsustada nõuded tööde läbiviimiseks. Ennetööde algust tuleb objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.
  • Kui teetööde ajal avastatakse teeserval/teetööde alal kasvav karuputke taim, siis tuleb sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit.
  • Vältida Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata töid (sh pinnasetöid, raied) kultuurimälestiste kaitsevööndis (vt täpsem info eelhinnangu ptk 4 ja joonis 4.6).
  • Tuleb arvestada, et kinnismälestise kaitsevööndis võib tööde käigus ilmneda kultuuriväärtusega leide. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lõikele1 on arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile.
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattuminepinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis-ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti ida teehoiu osakonna ehituse projektijuht Priit Moor,  e-post: priit.moor [at] transpordiamet.ee , tel 53434764.