Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 11 Tallinna ringtee km 1,5 asuva lõigu veoautode parkla ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Ehitusseadustiku” (EhS) § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ja § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 23.09.2021. a korraldusega nr 1.1-3/21/413 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 11 Tallinna ringtee km 1,5 asuva lõigu veoautode parkla ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on rajada 100-kohaline veoautode parkla, mis vastab Euroopa Komisjoni „Safe and secure truck parking“ pronksi taseme nõuetele.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  1. Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba.
  2. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile.
  3. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt Lisa 3 eelhinnangu joonis 4.6, ptk 4), on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
  4. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  6. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
  7. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
  8. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  9. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
  10. Uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015. a määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid.
  11. Veekogumi seisundit ei tohi halvendada. Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke suunatav sademevesi peab vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019. a määruses nr 61 lisas 1. Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on VeeS § 125 kohaselt keelatud. Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri on kehtestatud keskkonnaministri 24.07.2019. a määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“.
  12. Arvestada parklas tekkida võiva äkkreostuse või avariiolukorra võimalusega. Reostuse lokaliseerimiseks peab sadevee kanalisatsiooni väljavool olema vajadusel suletav, et oleks välistatud reostuse edasikanne ja Pirita jõkke jõudmine õnnetusjuhtumi korral.
  13. Soojakute reovee septikute planeerimisel tuleb arvestada VeeS § 102, § 103 ja keskkonnaministri 31.07.2019. a määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tooduga ning reovee puhastamise ning heitvee ja saasteainete suublasse juhtimise nõuetega. Taotleda VeeS § 187 lg 4 sätestatu kohaselt Veeluba.
  14. Keskkonna alasest avariist ja keskkonnareostusest tuleb teavitada Keskkonnaameti järelevalve osakonda.
  15. Parkla rajamisel arvestada maapõueseaduse 7. peatükis „Maapõue muud kasutusviisid“ sätestatud nõuetega.
  16. Esitada tööprojekt enne pinnasetööde algust ehitaja poolt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam nõustamiseks kontakisikule andres.pihlak [at] utilitas.ee.
  17. Taotleda enne ehitustööde alust ehitaja poolt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kontaktisikult andres.pihlak [at] utilitas.ee luba kaablite kaitsevööndis tegutsemiseks.
  18. Kutsuda kaablite paiknemise tsoonis pinnasetööde teostamise ajaks ehitaja poolt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esindaja kaablitrassi järelevalve teostamiseks.
  19. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
  20. Ehitusest tulenevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
  21. Viia läbi ehitustegevuse järgselt müratasemete kontrollmõõtmised, et veenduda müra leevendusmeetme (müratõkke) tõhususes.
  22. Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetega.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksuse projektijuht Meelis Laanpere, e-post: meelis.laanpere [at] transpordiamet.ee, tel 58856543.