Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 11265 Valkla - Haapse km 1,903 Valkla silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele.

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus § 10 lõike 3 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 6.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/151 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 11265 Valkla - Haapse km 1,903 Valkla silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on riigitee 11265 Valkla−Haapse km 1,903 Valkla silla eluea pikendamine ümberehitusega ning sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Koos sillaga rekonstrueeritakse ligi 100 m teelõik.

Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki järgnevaid tee ehitusloa kõrvaltingimustes toodud keskkonnanõudeid:

  • Jõe looduslik säng ja hüdroloogiline režiim tuleb taastada olemasolevalkujul.
  • Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpinnad tuleb lepingu lõppedes taastada.
  • Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult lühikesel ajaperioodil ning ehitustegevusest tuleb lähipiirkonna elanikke ja ettevõtteid aegsasti teavitada.
  • Kuna tegemist on tee koosseisu kuuluva silla ehitamisega avalikult kasutataval veekogul, on minimaalselt vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine vastavalt veeseaduse § 196. Registreeringu taotlemisel tuleb täpsustada ka süvendamise ja veekogusse tahkete ainete paigutamise mahud, et Keskkonnaamet saaks hinnata veeloa vajadust.
  • Et minimeerida mõju lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikadele, tuleb rakendada ehitusaegseid töövõtteid vette sattuvate ainete ja heljumi minimeerimiseks, võimalusel planeerida ehitustööd madalveeperioodile. Enne tööde algust peab töövõtja (arvestades tööprotsessiks valitud konkreetseid ehitustehnilisi võtteid) kirjeldama meetmed, mida rakendatakse, et materjali sattumist jõkke vältida. Meetmed kooskõlastada Tellijaga.
  • Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada ojast kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine oja lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
  • Olemasoleva silla lammutustööde käigus on oht, et ojja võib sattuda ehitusjäätmeid. Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus ojja oleks viidud miinimumini.
  • Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
  • Tööde teostamisel tuleb väga hoolikalt jälgida olemasoleva kivimüüri seisundit ning rakendada erinevaid meetmeid müüri säilitamiseks. Muinsuskaitseameti andmetel on kivimüürile teostatud parandused betoonseguga, kuid ei ole garanteeritud, et kaevetööde teostamisel jääb müür püsima. Müüri hävitamisel või ajutisel lahti võtmisel tuleb olukord hiljem taastada, kasutades võimalikult samasugust paekivimaterjali.
  • Kuna tegevus leiab aset kinnismälestise alal ja kaitsevööndis, tuleb tööde teostamiseks taotleda Muinsuskaitseametilt luba (vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52-54).
  • Kui ehitustööde või mulla-ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit (vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1, § 60).
  • Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra-ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis-ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  • Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti põhja teehoiu osakonna sillainsener Kalmer Helgand,  e-post: Kalmer.Helgand [at] transpordiamet.ee , tel 5183473.