Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 15114 Koeru - Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitamisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus § 10 lõike 3 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 08.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/224 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 15114 Koeru - Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitamisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on 15114 Koeru−Visusti km 0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu.

 

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  

  • Kaupmehe kinnisasjale (katastritunnus 25501:001:0302) ei ole lubatud rajada sademeveetorustikku ja immutussüsteemi, teostada kaeve- ja haljastustöid ega mistahes muid töid enne katastriüksuse jagamise läbiviimist, moodustatava katastriüksuse ligikaudse pindalaga 306 m² kandmist eraldi kinnistu registriossa, ala rendilepingu alast väljaarvamist ning üleandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
  • Enne sideasendusrajatise ehitamist koostada tööprojekt ja korraldada maakasutuse lepingute sõlmimine vastavalt projektile. Enne ehitustööde algust peab olema väljastatud nõuetekohane ehitusteatis ja sõlmitud kolmepoolne leping (tellija, ehitaja ja Telia).
  • Muuta Jaani tee 29a mahasõidu ümberehituse lahendus. Jätta ära projektis kavandatud Jaani tee 31akinnisasjalejuurdepääs läbiJaani tee 29 a kinnisasja.
  • Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus ajaloomälestise Koeru saksa erakooli hoone (reg nr 4010) lähedusse. Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks vältida töid (sh ajutisi) mälestise kaitsevööndis.
  • Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja leiu ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis-ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  • Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja-muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti ida teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener Rein Kuusk,  e-post: rein.kuusk [at] transpordiamet.ee , tel. 5203945.