Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 22152 Vapramäe - Elva - Kalme km 0 - 1,554 asuva Vapramäe Elva lõigu rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele.

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus § 10 lõike 3 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 6.04.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/150 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 22152 Vapramäe - Elva - Kalme km 0 - 1,554 asuva Vapramäe Elva lõigu rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on kõrvalmaantee 22152 Vapramäe – Elva - Kalme km 0-1,554 asuva Vapramäe - Elva lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki järgnevaid tee ehitusloa kõrvaltingimustes toodud keskkonnanõudeid:

  • Ehitusmasinate  parkimine,  tankimine  ja  hooldus  peavad  toimuma  selleks  ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks  välistatud  saasteainete  sattumine   pinna-ja   põhjavette,  eriti   tugevatel sajuperioodidel.  Ehitusaegsed  ajutised  kontorid,  laod,  asfalditehased,  töökojad, kütuse  ja  bituumeni  hoidmise  alad  ning  tee-ehitusmasinate  parkimiskohad  on soovitatav rajada kaugemale kui  50  m veekogudest. Juhul kui  eelmainitud  alade ja  objektide  paiknemine  veekogu  lähedal  on  vältimatu,  tuleb  tööde teostajal  olla tähelepanelik  ja  kavandata  töökorraldus  selliselt,  et  oleks  välistatud  reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse  müra  mõju  leevendamiseks  tuleksmürarikkaid  ehitustöid  teostada päevasel  ajal.  Masinate  ja  seadmete  tankimis-ja  ladustamisplatsid  ei  tohiks paikneda lähimate  elu-ja  ühiskondlike  hoonete  lähedal.  Kasutatav  tehnika  peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse  õhusaaste  (tolm,  heitgaasid)  liigset  mõju  ümbritsevatele  aladele tuleb  vältida  õigete  töömeetodite  ja  töö  aja  valikuga.  Kasutatav  tehnika  peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegset  valgusreostuse  mõju  tuleb  vältida  sobivate  töömeetodite  valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket  tuleb  võimalikult  minimeerida  ja  võimalusel  jäätmeid  taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  • Taaskasutuseks  mittesobivad  ehitusel  tekkivad  jäätmed  tuleb  käidelda  vastavalt kehtivale  korrale. Arvestada  jäätmeseadusest  ja  keskkonnaministri  21.04.2004 määrusest  nr  21  „Teatud  liiki  ja  teatudkoguses  tavajäätmete,  mille  vastava käitlemise   korral   pole   jäätmeloa   omamine   kohustuslik,   taaskasutamise   või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Tööde  piirkond  peab  olema  varustatud  piisava  suurusega  prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,   tuleb   ladustada   ajutiselt   selleks   ettevalmistatud   laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb  avariiolukordade  risk välistada korrektsete  töömeetoditega. Ehituse  töövõtja  peab  olema  valmis  hädaolukordadeks  ja  nende  puhul  vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
  • Inimeste tavapärase elukorralduse minimaalseks häirimiseks tuleb aegsasti teavitada ehitustegevusest tulenevatest liikluse ümberkorraldustest adekvaatseid infokanaleid kasutades.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk,  e-post: Tiit.Vunk [at] transpordiamet.ee , tel 59185199.