Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,  §11 punkt 7 ja § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 15.01.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/17 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla (nr 630) ehitus, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitustegevuses järgnevaid meetmeid:

  • Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on oja süvendamise maht suurem kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba. Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitusaegseid meetmeid.
  • Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. Heljumi edasikande vältimiseks rakendada selle liikumist takistavaid abinõusid (näiteks kasutada kaitseekraane vms sette liikumist vältivaid abinõusid).
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis-ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu-ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  • Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
  • Arvestada kalade kudeajaga (üldjuhul märts-mai) ning võimalusel planeerida tööd kudeajavälisele perioodile.
  • Väljakaevatav pinnas tuleb paigaldada väljapoole veekaitsevööndit (10 m veekogu lähtejoonest), mis välistaks sette veekogusse tagasi sattumise või tuleb tööde piirkonnast ära vedada. Parika looduskaitsealale ei ole lubatud setet Keskkonnaameti nõusolekuta paigaldada.
  • Ehitusmaterjale ega tööks kasutatavat tehnikat ei ole lubatud paigaldada Parika looduskaitseala Nõuassaare sihtkaitsevööndi piiridesse.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti lääne teehoiu osakonna sillainsener Ervin Hein, e-post: Ervin.Hein [at] transpordiamet.ee, tel 53470008.