Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 24123 Vastemõisa–Võlli–Suure-Jaani km 8,705 asuva Võlli silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Ehitusseadustiku” (EhS) § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 04.11.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/475 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 24123 Vastemõisa–Võlli–Suure-Jaani km 8,705 asuva Võlli silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine (uue silla rajamine samas asukohas), mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  1. Pärast olemasoleva silla demonteerimist välja kaevatud pinnast, samuti silla taldmiku rajamisel väljakaevatud pinnast, saab suure tõenäosusega kasutada kas kohapeal või muudel objektidel täitepinnasena. Enne taaskasutamist tuleb veenduda selle sobivuses selleks otstarbeks. Eelkõige ei tohi pinnases esineda reostusilminguid, mil selle taaskasutamine oleks välistatud. Kahtluse korral tuleb võtta proovid ning analüüsida need akrediteeritud laboris.
  2. Kasutuskõlblike materjalide ladustamine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastavate isikutega nagu Transpordiamet, omavalitsus ning võimalike ladustamiskohtade maaomanikud.
  3. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, et ei tekitataks asjatud müra, vibratsiooni ja õhusaaste tekitamist.
  4. Kasutusele tuleb võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, et välistada saasteainete ja ehitusjäätmete ja -materjali sattumine ümbritsevasse keskkonda, sh jõkke ja sellega vältida (vee)keskkonna saastumist. Pädevate töötajate ning õigete töövõtete ja tööde iseloomule vastavate töökorras seadmete kasutamisega on riskid minimeeritud. Õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, tuleb rakendada meetmed õnnetuse juhtumise riskide ning võimalike tekkivate kahjude minimeerimiseks.
  5. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad paiknema läbimõeldud asukohtades erinevaid piiranguid ja kaitsevööndite ulatust järgides (soovitatavalt jõest vähemalt 50 m kaugusel).
  6. Üks tehnoloogiline variant silla vundamendi taldmike veepiirist allapoole rajamiseks on paigaldada ajutine truup ja selle ots sängi ristlõikes ära plommida (paigaldada nt pinnasekotid), et tagada vee juhtimine silla aluselt lõigult üksnes truubi kaudu. Teine variant on paigaldada ajutine truup, mis ulatub olemasoleva paisregulaatori seinte vahele, mis eeldab koostööd paisuregulaatori omanikuga, ja sellisel juhul oleks vajalik ka veetaseme alandamine paisu ülemises bjefis. Mittetulundusühingule Võlli Paisjärve Hooldus 18.02.2014 väljastatud keskkonnaloas nr L.VV/324484 Lemmjõe paisutamiseks Võlli lävendis Võlli paisu (PAIS025780) abil on sätestatud tingimuseks, et veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, seejuures on keelatud setete ja risu juhtimine paisust allapoole jäävasse voolusängi. Paisjärve taastäitmine peab toimuma miinimumvooluhulgast suuremate veekoguste korral ning täitmisel ei tohi veevool paisurajatise all katkeda, taastäitmisel tuleb tagada allpool paisu ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui looduslik vooluhulk on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Silla ehitustööd tuleb kavandada selliselt, et paisu konstruktsioonide töökindlust ohtu ei seataks.
  7. Ebameeldivuste vältimiseks (võimaliku valgusreostuse näol) lähimatele eluhoonetele tuleb valgustamist pimedal ajal vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  8. Kavandatud tegevuse elluviimisel tuleb silla lähistel asuvat pärandkultuuriobjekti Võlli veski mälestuskivi säilitamisega arvestada ja seda mitte kahjustada. Oluline on tagada ehitustöid teostavate inimeste teadlikkus mälestuskivi säilitamise vajadusest, et vältida inimlikust eksimusest tekkida võivat kahju.
  9. Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed tuleb nõuetele vastavalt taaskasutada või ümber töödelda. Ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine, põletamine vms ebaadekvaatne teguviis on karistatav. Materjalide ajutisel ladustamisel tuleb järgida kehtestatud nõudeid ning tegevused eelnevalt kooskõlastada Transpordiameti ja maaomanikega. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised ning jäätmed nõuetekohaselt käidelda.
  10. Inimeste tavapärase elukorralduse minimaalseks häirimiseks tuleb aegsasti teavitada ehitustegevusest tulenevatest liikluse ümberkorraldustest adekvaatseid infokanaleid kasutades.
  11. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil tuleb eelkõige lähtuda asjakohastest ehitustöid ja keskkonnakasutust reguleerivatest õigusaktidest ning mitte planeerida ja tööd teha põhjendamatult riskides või läbimõtlematult.
  12. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldusega peab tagama avariiolukordade ohu minimeerimise.
  13. Projekteeritud sild asub Vastemõisa‒Võlli‒Suure-Jaani kõrvalmaantee nr 24123 kaitsevööndis, milles tegutsemisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust.
  14. Sillaga piirneval alal paiknevad endise veskihoone varemed, mille juurde on püstitatud ka selle varisemisohtlikkusest teavitav silt. Kuna tegemist ei ole muinsuskaitse all oleva mälestise ega pärandkultuuri objektiga, tuleb maaomanikuga kokku leppida vareme säilitamise vajadus ja võimalused.
  15. Kavandatav silla rekonstrueerimine nõuab tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks (remontimiseks) avalikult kasutataval veekogul veeseaduse § 196 lg 2 p 4 alusel veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Vajalikud tegevused registreeringu saamiseks on toodud eelhinnangu ptk-s 7.8.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lääne üksuse projektijuht Ervin Hein, e-post ervin.hein [at] transpordiamet.ee, tel 53470008.