Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 39 Tartu−Jõgeva−Aravete km 71,26 Piibe silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele.

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus § 1 0 lõike 3 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 18.03.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/111 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 39 Tartu−Jõgeva−Aravete km 71,26 Piibe silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki järgnevaid tee ehitusloa kõrvaltingimustes toodud keskkonnanõudeid:

Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 p 4 alusel tuleb tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul esitada Keskkonnametile veekeskkonnariskiga tegevuseregistreeringu taotlus. Taotlus tuleb esitada vähemalt 1 kuu enne tegevuse algust (VeeS § 197lg 1).

Tööde piirkonnas kuulub Põltsamaa jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse. Sellest tulenevalt on LKS § 51 lg 1 alusel keelatud muuhulgas veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi (keelatud on masinatega jões sõitmine ja voolava vee tsoonis töötamine, jõe süvendus-ja kaevetööd) ning vee ümbersuunamisel (vajadusel) tööde piirkonnast arvestada asjaoluga, et säiliks jõe looduslik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist torude kaudu, mis takistavad kalade ja muu vee-elustiku vaba liikumist läbi tööde tsooni. Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks tööde teostamiseks on suvisel madalvee periood (01.06 –15.09), kui ei toimu siirdekalade rännet ning kahju vee-elupaigale on õigete meetodite kasutamisel minimaalne.

Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (soovitavalt alates juulist kuni septembri lõpuni), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.

Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Põltsamaa jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga.

Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid aineid.

Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette.

Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus -edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti ida teehoiu osakonna sillainsener Erkki Mikenberg,  e-post: Erkki.Mikenberg [at] transpordiamet.ee , tel 5287643.