Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 6 Valga–Uulu km 74,999 asuva Jussi silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Ehitusseadustiku” (EhS) § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 25.11.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/508 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise Jussi silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 6 Valga–Uulu km 74,999 asuva Jussi silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
  2. Tulenevalt Keskkonnaameti kirjast (29.04.2021 kiri nr 6-2/21/8663-2) on silla rekonstrueerimine vajalik Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena.
  3. Vastavalt veeseaduse § 119 p 2 on puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek.
  4. Tööde teostamisel tuleb jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks oja looduslikku sängi ja et säiliks selle loomulik veerežiim. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Parim aeg tööde teostamiseks on suvine madalveeperiood, vältida tööde teostamist kevadisel kalade kudeajal, mis kestab üldiselt märtsist-maini. Masinate hooldustöid ja kütuse tankimist teha veekogule lähemal kui 10 m ning masinad peavad olema töökorras (st vette ei satuks õli).
  5. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
  6. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut elu- ja ühiskondlike hooneteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lääne üksuse projektijuht Ervin Hein, e-post ervin.hein [at] transpordiamet.ee, tel 53470008.