Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha‒Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele

„Ehitusseadustiku” (EhS) § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 16.08.2021. a korraldusega nr 1.1-3/21/368 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha‒Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasolevate teede rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid:

  1. Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
  2. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja leiu ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
  3. Ehitustööde teostamisel on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide, sh teele kõige lähemal paikneva Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surfi kahjustamist.
  4. Võõrliigi Sosnovski karuputke koloonia (vt joonis 4.7-4.9, ptk 4) juures vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on esitatud keskkonnamõjude eelhinnangus ptk 5.3. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
  5. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
  6. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  8. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  9. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
  10. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna põhja üksuse projektijuht Kadi Tuum, e-post: kadi.tuum [at] transpordiamet.ee, tel. 5548968.