Eesti autojuhid leiavad, et 10 km/h kiiruseületamist on aktsepteeritav.

25. aprill 2016 - 0:00

Piirkiiruse ületamine on Eestis jätkuvalt peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Eelmisel aastal avastati lubatud sõidukiiruse ületamisi ca 45 000 ja see arv kasvab pidevalt.  Täna algab Maanteeameti  kampaania  “Ole inimene! Jälgi piirkiirust.“, mis kutsub juhte säilitama liikluses inimlikkust, mitte alluma loomalikele instinktidele ning mõistma, et kiirusepiirangutel on põhjus. 

Maanteeameti tellitud uuringu „Sõidukiirus 2015“ kohaselt arvab tervelt 57% juhtidest, et 10 km/h kiiruseületamist on aktsepteeritav.  48% küsitlenutest ületab piirkiirust linnas ning 82% põhiteedel. Suurem osa sõidukijuhte peab oma juhtimisstiili teistest ohutumaks ning hindab oma kiirust ekslikult tegelikkusest väiksemaks. Kiiruse ületamine ei ole küsitlusuuringute põhjal liiklejate arvates nii ohtlik, kui joobes juhtimine, sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine või  punase tule alt läbisõitmine.

Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem. „Kiiruse ületamine 10 km/h võrra tähendab maanteedel  olulist möödasõitude arvu kasvu, kuna kiirust ületava juhi jaoks on lubatud kiirusel eessõitev sõiduk liiga aeglane. Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Samas on sellega saavutatav ajavõit minimaalne,“ sõnab Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Sõiduautojuht ise oma ebaadekvaatses kiiruse valikus riski ei näe ja õnnetuse korral sageli kannatada ei saa. Surmavaid või raskeid vigastusi saavad jalakäijad, kaasreisijad või -liiklejad. Piirkiiruse eiramine mõjub doominoefektina palju rohkematele ohukomponentidele. Aheneb juhi nägemisväli, mistõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg.  Peatumisteekonna pikkust mõjutavad ka juhi väsimus, tervislik seisund, halb nähtavus, sadu, udu, teekatte seisund, nõuetele mittevastavad rehvid, ebakvaliteetsed klaasipuhastajad jne.

Kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond neli korda. Sõites ainuüksi 90 km/h asemel 100 km/h, pikeneb kuivades teeoludes peatumisteekond rohkem kui viiendiku võrra. Kokkupõrke korral jalakäija hukkumise tõenäosus 50 km/h kiirusega sõites on 40%, aga see  tõuseb drastiliselt 60 km/h juures, olles 70%  ning  kiirusel 70 km/h juures on jalakäija hukkumise tõenäosus juba 90%.

25. aprillist 23. maini toimuva kampaaniaga „Ole inimene! Jälgi piirkiirust.“ soovib Maanteeamet tuletada meelde piirkiiruse vajalikkust, näidata  liigse kiirustamise mõttetust ning süvendada  arusaama, et  ka 10 km/h  kiiruseületus pole aktsepteeritav.  Pikaajalisem eesmärk on muuta liiklejate hoiakuid ja käitumist,  et kiiruse ületamine oleks ühiskonnas sama taunimisväärne kui joobes juhtimine.

 

 Täiendav info:

Merit Mähar
+372 5192 8743
merit.mahar@mnt.ee
Peaspetsialist
Avalike suhete osakond

Veel uudiseid samal teemal

Kampaania "Võta aega, mitte elu!" plakat
13.07.2020

Maanteeameti kampaania „Võta aega, mitte elu“ tuletab meelde kiiruse ületamise ohtlikkust

2019. aastal tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet kokku 50 851 kiiruse ületamist, mida on 39% rohkem kui 2018. aastal. Enim suurenes nende osakaal, kes ületasid kiirust kuni 20 km/h, mis moodustas ...Loe edasi
Kampaania plakat
15.06.2020

Sõidukijuhtide teadlikkus alkoholi mõjust ei ole aastatega oluliselt paranenud

Möödunud aastal toimus joobes sõidukijuhi osalusel 134 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 10 ja sai vigastada 160 inimest. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on toimunud joobes juhi osalusel 51 liiklusõnnetust, ...Loe edasi
Liiklus
23.03.2020

Naastrehvide vahetamisega võib veel oodata

Naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis võib temperatuur langeda miinuskraadideni. „Suverehvidele ülemineku aeg on tehtud Eestis paindlikuks, kuna ilmastikuolud erinevad riigi eri piirkondades. Ilmaennustusportaalid näitavad miinuskraade nii aprilli keskel ...Loe edasi