Janno Vilberg: ‟Usume, et paigaldatud kummipostid on liiklejatele ohutud.”

29. september 2017 - 11:32

Aaspere–Haljala lõigule paigaldatud kummipostid on miski, mis liiklejaid külmaks ei jäta. Palju küsitakse, miks valiti selline lahendus. Küsimustele annab vastuseid maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg.

Kas Haljala–Aaspere lõigule on tehtud riskianalüüs ja kui, siis millised olid tulemused?

Jah, Haljala–Aaspere lõigule on tehtud riskianalüüs. Kõigepealt arvutati selle lõigu ohutustase, arvestades sarnaseid lõike üle Eesti, ning tulemust võrreldi kõigi teiste lõikudega – liiklusohtlike kohtade määramise kohta leiab rohkem infot maanteeameti kodulehelt. Ohutaseme väärtus andis meile teada, et tegemist on arvutuslikult ohtliku lõiguga ning see tuleb võtta edasise analüüsi alla. Seejärel tegi liiklusohutuse eksperdirühm põhjalikuma analüüsi, mis hõlmas nii toimunud liiklusõnnetuste kui ka kohapealsete vaatlustega analüüsi. Selle tulemusena pakkus eksperdirühm välja, et vajalik on sõidusuunad füüsiliselt eraldada.

Miks valiti sellele lõigule just kummipostid?

Eesmärk on ära hoida ära vastassuunas liikuvate sõidukite kokkupõrkeid, mis enamasti on suure liiklussagedusega teedel riskiohtliku tegevuse tagajärg. See lahendus takistab möödasõitu, ent painduvate kummipostide liikluslahendus võimaldab seisvast või hädapeatunud sõidukist mööduda ning ristmikud ja mahasõidud ei nõua erilahendusi.

Selle maanteelõigu valik nii-öelda katselõiguks lähtub varasematest sõidukite laupkokkupõrgetest ja riskiohtlikest teguritest, nagu suur liiklussagedus, tee pikiprofiilist tingitud puudulik nähtavus. Aaspere–Haljala teelõik asub 2+2 sõiduradadega eraldusribaga teelõikude vahel, millel möödasõit on ohutu.

Kui ohutud on paigaldatud kummipostid liiklejatele?

Ekspertide arvamusele tuginedes usume, et need on liiklejatele ohutud. Kuna Eestis varem sellist lahendust kasutatud ei ole, teeme lõpliku otsuse pilootprojekti tulemusi hinnates.

Otsasõidu või muu intsidendi korral postid liiklejat kuidagi ei vigasta. Kummipostid on elastsed ja hädavajadusel, näiteks takistuse korral, üle sõidetavad, peale ületamist võtavad need esialgse kuju. Aeglasel ülesõidul postid sõidukit ei lõhu.

Kui ohutu on sõita üle kummipostide?

Postidest üle sõites veok viga ei saa, aga sõiduauto plastosadele võib post jätta kriime. Suurel kiirusel postidest üle sõites võib sõiduki esiosale tekkida kahjustusi, näiteks kriime, mõrasid. Kiiruse ja sõiduki vigastuse suuruse omavahelist seost on raske välja tuua, kuna sõidukid ja nendel kasutatavad materjalid on erinevad.

Kes korvab kahju, kui ma pean kummipostist üle sõitma ja auto saab viga?

Kummipost on samasugune liikluskorraldusvahend nagu näiteks põrkepiire. Tavapärases liiklusolukorras ei ole sellest üle sõitmine põhjendatud, ja kui see juhtub, siis kannab autojuht või omanik tekkinud kulud ise. Kui tegemist ei ole tavapärase liiklusolukorraga, siis vaatame iga tekkinud kahjujuhtumit eraldi ning otsustame, milline oli maanteeameti roll kahju tekkimises. Kiire ja korrektse seisukoha võtmiseks palume sellisel juhul kõik asjaolud kohapeal täpselt üles tähendada. Kahjunõuete menetlemisel lähtutakse võlaõigusseadusest tulenevatest põhimõtetest. Üksikasjalikumat infot selle kohta saab maanteeameti veebilehelt.

Miks pandi kummipostid nii tihedalt? Kas suurem vahe ei oleks taganud ohutumat liiklust ning vajadusel saanuks teha ohutuid möödasõite?

Liikluskorralduse projekteerimise tööde käigus arutasime postide võimalikku sammu. Oluline oli saavutada optimaalne vahekaugus, et sõidukiga ei saaks kuritahtlikult tekitada liiklusohtlikke olukordi ehk sõita postide vahel nii-öelda slaalomit. Eesmärk oli ja on tahtliku vastassuunda sõitmise – ka möödasõitude – takistamine lõigul. Posti samm kümme meetrit (ristmike piirkonnas tihedamalt) on meie esialgsel hinnangul optimaalne. Võimalik, et pilootprojekti järel me seda korrigeerime.

Kuidas on tagatud jalakäijate ja jalgratturite ohutus? Näiteks talvel, kui lumi lükatakse teepervele? Tundub, et seal ei jää ohutuks liiklemiseks piisavalt ruumi.

Uue lahendusega on sõiduraja servast kindlustatud peenar – asfaldiga osa – minimaalselt pool meetrit ja tugipeenar – kruusaga osa – sõltuvalt asukohast umbes meeter. Seega on liiklusruumi ligikaudu poolteist meetrit ja see on meie hinnangul ohutuks liikumiseks jalgsi ja jalgrattaga piisav.

Talvel tuleb teehoolduse nõuete kohaselt puhastada koos sõiduteega ka peenar, seega on jalgsi liikumise ruum olemas. Siiski jälgime olukorda tähelepanelikult, ja kui mingid kitsaskohad ilmnevad, siis lahendame need jooksvalt.

Kuidas saavad aeglased autod kiiremaid vajadusel mööda lasta?

Iga kahe kilomeetri järel on teelõigul – lõigu kogupikkus on kuus kilomeetrit – mõlemas sõidusuunas laiendused, kus aeglane sõiduk saab peatuda. Paigaldatud on ka vastavad aeglase sõiduki peatumist osutavad märgid. Palume kõigil liiklejatel üksteisega arvestada. Alla piirkiiruse liikuv sõiduk peab kiirematele teed andma ja need endast mööda laskma.

Piirkiirusega sõitvatel juhtidel palume mõista, et igal hetkel ja igas kohas ei saa ega tohi mööda sõita. Kummipostid ongi pandud välja kõigi liiklejate elu ja tervise säästmiseks. Kiiruse ületajatel palume siiski piirkiirust järgida. Kiiruse ületamine on ohtlik nii teile kui ka teistele ka siis, kui te vastassuunavööndisse ei kaldu.

Kui tagant läheneb operatiivauto, kuidas ma saan ta mööda lasta? Kui autosid on rohkem, ei mahu kõik ju peatusboksi.

Operatiivauto saab mööda lasta, peatudes laiendustes. Hädavajadusel saab operatiivsõiduk sõita ka üle postide. Peatumistaskud on ühenduses bussipeatuste laiendustega ja vajadusel saab hädapeatumiseks ka neid kasutada.

Kummipostidel on küljes helkurid, samuti on helkuritega kaetud tähispostid. Kas see ei tee olukorda liiga kirjuks? Kas jalakäija või jalgrattur on sellises valgusfoonis ikka nähtav?

Jalakäija ja jalgrattur peavad liiklemisel ennast sõidukijuhile nähtavaks tegema, kandes helkureid – jalgrattal on vajalikud tuled – või eredavärvilist helkurvesti. Täites neid tingimusi, on ka selle teelõigu foonis kergliikleja nähtav. Küll tuleb olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum, sest uudne liikluskorraldus võib sõidukijuhtide tähelepanu mõningal määral hajutada.

Artikkel ilmus ajalehes Virumaa Teataja.

Veel uudiseid samal teemal

14.12.2017

Hoiatustuledega liiklusmärgid teavitavad Viimsis autojuhte teed ületavast jalakäijast

Eile, 13. detsembril lõpetati Viimsis Randvere lasteaia juures ülekäigurajale hoiatustuledega liiklusmärkide paigaldamine, mis annavad autojuhile märku teed ületavast jalakäijast. Kollased vilkuvad märgutuled paigaldati ülekäiguraja märkide külgedele. Jalakäija tuvastatakse soojuskaamera pildi ...Loe edasi
12.12.2017

Jäävihm on muutnud teed ohtlikult libedaks üle Eesti

Täna hommikul algas jäävihma sadu, mis muutis teed üle Eesti libedaks, eriti keeruline on olukord Lõuna-Eestis. „Meie hooldepartnerid on suunanud kogu oma tehnika puistama, kuid sellest hoolimata võib Lõuna-Eestis kuluda ...Loe edasi
01.12.2017

2017. aasta liiklusohutuse auhinna saajad on selgunud

Maanteeamet tunnustab taas liiklusohutuse auhinnaga isikuid ja organisatsioone, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas silma paistnud liiklushariduse korraldamise ja liiklusohutuse edendamisega. "Maanteeamet on siiralt tänulik, ...Loe edasi