Ka väike kogus alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud

13. juuni 2016 - 12:56

Täna algab Maanteeameti kampaania „Ka vähe on liiga palju“, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega.

Maanteeameti tellitud uuringu „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumide mõju all 2015“ kohaselt viimase 12 kuu jooksul alkoholijoobes sõidukit juhtinud 7% ehk kuni 55 000 üle 14-aastast mootorsõidukijuhti. Statistika kinnitab alkoholitarvitamise tunnustega liiklusrikkumiste arvu tõusu – kui 2014. aastal moodustas 0,2-0,49 mg/g tabatud juhtide osakaal 19%, siis 2015. aastal oli see juba 23%.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht ning tegelikult mõjutabki juba 0,2 mg/g alkoholi veres autojuhi sõiduvõtteid. 0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab raskesse liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus ka vilunud autojuhil juba kolmekordseks. “Isegi üks klaas alkoholi aeglustab juhi reaktsioonikiirust ohtlikult palju. Iga lisameeter sõiduki peatumisel võib määrata kellegi saatuse,” tõdeb Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand. „Liikluses on ka vähe liiga palju.“ Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt 5 meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe sõnul ei ole aastatega alkoholi tarvitanud juhtide osakaal liikluses vähenenud. „On kurb tõsiasi, et mida rohkem juhte kontrollime, seda suurema arvu joobes roolikeerajaid liiklusest kõrvaldame,“ räägib Kullamäe. „joobes juhtimine on probleem, millega peab terve ühiskond tegelema. Ainus põhjus, miks alkoholi tarvitatuna rooli ei istuta, ei saa olla kartus trahvi ja politseinike ees. Inimene peab mõtlema sellele, et ta seab ohtu enda või kaasliiklejate elud. Ja seda enne, kui juhtub midagi traagilist,“ lausub Kullamäe. Tänavu viie kuuga on politseinikud liiklusest kõrvaldanud üle 3000 juhi, kellest ligi poole osas alustati kriminaalmenetlust.

Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on suhteliselt madal ning teadmised langevad iga aastaga. Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Küsimusele: „Kui kõrge on 80-kilose mehe või 55-kilose naise veres alkoholisisaldus 30 minutit peale kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?“, ei osanud õiget numbrit nimetada ükski naine. Meestest teadis korrektset vastust vaid 10%.

„Inimesed alahindavad enda poolt joodud koguseid ja alkoholi organismis püsimise aega. Kui olete eelmisel õhtul joonud alkoholi ja tundnud juba alkoholi mõju, siis ei tasu hommikul usaldada enesetunnet, vaid kontrollida enne rooli istumist alkomeetriga joovet. Parim viis enda tervist hoida, on end joobeseisundini mitte juua," ütleb Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse.

Alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada. Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks. Ka füüsiline koormus ei aita, sest alkohol põhjustab vedelikupuudust, mis toob kaasa kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise, lihaskrambid, väsimuse ja peavalu. Samuti mõjub alkohol magamisele, alguses on sel küll uinutav mõju, kuid unefaasi teine pool selgelt häiritud.

Maanteeameti joobes juhtimise vastane kampaania „Ka vähe on liiga palju“ kestab 10. juulini ning keskendub alkoholijoobe tunnustega rooli minemise nulltolerantsile. Laiem eesmärk on ebakaines seisundis sõidukit juhtinud isikute osakaalu ning nende poolt põhjustatud liiklusrikkumiste ja liiklusõnnetuste arvu vähenemine.

Täiendav info
Merit Mähar
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
merit.mahar@mnt.ee
+372 5192 874