Kiiruseületajate arv väheneb liiga aeglaselt

16. aprill 2018 - 8:55

Maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid 21% sõidukijuhtidest. Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60% suurem kui teistel kuudel.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.

 „Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo.

Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.

„Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kuidas see realiseerub ehk kui rasked on tagajärjed – kas selleks on ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad kiirust, siis ei pruugi olla võimalik õnnetust vältida,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.“

Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Aga mina olen kiirusjälgija“ kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast „Aga mina“ eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad Politsei- ja Piirivalveameti liiklustalgud.

Lisainfo:
Merit Mähar
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
merit.mahar@mnt.ee
5192 8743

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2019

Maanteeamet kutsub uue liiklusmärgiga autojuhte jalgratturitest ohutult mööduma

Maanteeamet võtab katseliselt kasutusele jalgratturiga ohutu külgvahe hoidmisest teavitava märgi. Liiklusmärgi eesmärk on tuletada liiklejatele meelde, et ohutu külgvahe hoidmine on oluline kõikide osapoolte turvalisuse tagamiseks. Soovitatav ohutu vahe võiks ...Loe edasi
"Omasid ei lasta täis peaga rooli!"
10.06.2019

Joobes juhi liiklusesse jõudmist saavad takistada ka kaaslased

Joobes sõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud, kuid hukkunute arv on jäänud samaks. Tänavu on esimese viie kuuga roolist tabatud 2566 alkoholijoobes sõidukijuhti, 956 neist olid ...Loe edasi
23.04.2019

Liiklus ei ole koht, kus püüda aega „tagasi võita“

Möödunud aastal oli 26. hukkunuga liiklusõnnetuses üks põhilisi riskitegureid kiirus – selle ületamine või teeoludega mittearvestamine. Liiklus ei ole rallisõit, kus kiirust suurendades püütakse aega tagasi võita. Need mõned võidetud ...Loe edasi