Kiiruseületajate arv väheneb liiga aeglaselt

16. aprill 2018 - 8:55

Maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid 21% sõidukijuhtidest. Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60% suurem kui teistel kuudel.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.

 „Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo.

Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.

„Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kuidas see realiseerub ehk kui rasked on tagajärjed – kas selleks on ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad kiirust, siis ei pruugi olla võimalik õnnetust vältida,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.“

Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Aga mina olen kiirusjälgija“ kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast „Aga mina“ eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad Politsei- ja Piirivalveameti liiklustalgud.

Lisainfo:
Merit Mähar
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
merit.mahar@mnt.ee
5192 8743

Veel uudiseid samal teemal

Liiklusõnnetus
06.02.2019

Liiklusaasta kokkuvõte: Eesti inimesed alahindavad kiiruse ületamisest ning kõrvaliste tegevustega tegelemisest tulenevaid riske

2018. aastal toimus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme ...Loe edasi
Laped turvatoolis
29.01.2019

Turvalisem on sõidutada last seljaga sõidusuunas vähemalt neljanda eluaastani

Maanteeameti eestvedamisel on valminud neli õppevideot lasteturvaseadmete teemal. Videod selgitavad, millest lähtuda turvaseadme valimisel, millised on seadmete standardid, kuidas turvaseadet paigaldada ning mida laste sõidutamisel silmas pidada. „Rootsis avastati juba ...Loe edasi
17.01.2019

Maanteeamet kuulutab välja rasked ilmaolud viie maakonna kõrvalteedel

Täiendus 18. jaanuaril: Täna, 18. jaanuaril 2019 lõpetab Maanteeamet Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Harju- ja Raplamaa kõrvalteedel kehtinud rasked ilmaolud. „Ilm on stabiliseerunud, sademed lõppenud ja temperatuur püsib valdavalt miinuspoolel ning ...Loe edasi