Kose–Võõbu teelõik on liikluseks valmis

14. august 2020 - 15:01
Kose–Võõbu uus teelõik

14. august tähistab ajaloolist päeva, mil valmib ja võtab liikluse vastu üks osa taasiseseisvumisaja suurimast tee ehitusobjektist –hakati ju Tallinna–Tartu maantee 2+2 projekti planeerima juba enam kui 20 aastat tagasi. Nüüd avataksegi 23 km pikkune teelõik, mis lühendab Eesti üht tihedama liiklusega maanteed liiklejate jaoks suisa 3 kilomeetrit ja mitmeid minuteid. Distantsi ja ajavõidust veelgi märkimisväärsem on aga kõik see, mis selle teelõigu juures on uudset.

Ohutum, kiirem, keskkonna- ja inimsõbralikum

Ei saa üle ega ümber asjaolust, et üha süngemate liiklusuudiste valguses on justnimelt ohutus muutunud lisaks mugavusele liiklejate jaoks primaarseks. Maanteeameti taristu arendamise osakonna juhataja Andres Urmi kinnitusel võib Kose–Võõbu teelõiku pidada liiklusohutuse aspektist suures osas võrreldavaks Eestist liiklusohutuse tasemelt eespool asetsevates riikides rajatud taristuga. Esmakordselt on Eestis kasutusel ulukite samatasandilised läbipääsud, kus radarid fikseerivad looma liikumise ning ohu ilmnemisel kuvatakse sõidukijuhile vastav hoiatus ning ületuskoha piires alandatakse suurimat lubatud sõidukiirust. „Kose–Võõbu 2+2 maantee sotsiaalmajanduslike efektide rahaline väärtus on 6 miljonit eurot aastas,” valgustab Urm teelõigu tausta ja nendib, et efekt saavutatakse põhiliselt aja ja sõidukulude kokkuhoiust ning liiklusõnnetuste vähenemisest.

“Uue tee plaaniline lahendus, eraldatud sõidusuunad ja ohutud möödasõiduvõimalused tõstavad teelõigul liikluse sujuvust ja ohutust ning vähendavad liiklusstressi. Ristumised teiste teedega on viidud eri tasanditele ja muutteabega liiklusmärgid koos teiste teeseadmetega võimaldavad vastavalt tee- ja ilmastikuoludele maksimaalset lubatud sõidukiirust korrigeerida ning kuvada sõidukijuhile ka muud liiklemiseks olulist informatsiooni, näiteks võimalike liiklustakistuste ja sellega seonduvate ümbersuunamiste osas,” loetleb Urm. Olemasoleva teelõigu liiklussagedus väheneb pärast uue teelõigu avamist oluliselt ning teelõik jääb lisaks kohalikule autoliiklusele teenindama ka aeglaselt liikuvaid sõidukeid, jalakäijaid ja jalgrattureid.

Liikleja seisukohast viib Kose–Võõbu teelõigu täiesti uuele tasemele ka erinevate mugavuste olemasolu, selgitab Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk. Näiteks on rajatud kolm tualettide, välijõusaalide, laudade ja toolidega varustatud puhke- ja mänguala, mis ette nähtud nii sõiduautode, busside kui ka veokite juhtidele ja reisiseltskondadele. Lastele on ette nähtud eraldi mänguvahendid ja ronila, täiskasvanute tervisespordivahenditeks on venitus- ja jõutarvikud, mis on vajalikud virgestuseks eelkõige kaugsõidu veokijuhtidele. Mängu- ja spordivahendite turvaalad on kaetud ohutusnõuete-kohase kukkumislööki pehmendava kummipurukattega. Olemas on ka piknikuala, kuhu on paigaldatud piknikupingid, prügiurnid ja parkla ääres sügavad kogumismahutitega prügikastid.

Unikaalsed loomatuvastussüsteemid, ökoduktid ja konnatunnelid

Üheks Kose–Võõbu teelõiku teistest trassidest eristavaks väärtuseks on kahtlemata loodus- ja keskkonnahoidlikkus, mida aitavad muuhulgas tagada müratõkke- ja sademeveekäitluse lahendused, kaks ökodukti, mitmed väikeuluki- ja konnatunnelid, sillaalused kallasrajad, ulukitarad ja esmakordselt kasutatavad samatasandilised ülepääsud koos loomatuvastuse süsteemidega. “Eesti loomastik tervikuna on rikkalik ja võrdlemisi arvukas, samal ajal on aga kogu maa kaetud tiheda teedevõrgustikuga ning omavahelised kokkupuuted on paratamatud,“ selgitab Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk, kelle sõnul on sõidukid ja liiklusest lähtuv müra elustikule oluliseks häiringuks ja suure liiklussagedusega maanteid loomad pigem väldivad. “Siiski on mõned liigid liikluse suhtes kohanemisvõimelisemad ja näiteks metskits või rebane võib teele sattuda tunduvalt tihemini kui näiteks ettevaatlik hunt või ilves,” kirjeldab Lükk. Tema sõnul on kevad- ja sügishooaegadel kõrgem ka põdraoht, talvekuudel kohtab tihemini metssigu ning suve lõpul rebaste ja kährikute noorloomi. “Kevadisel sigimisajal satub teele ka väga palju kahepaikseid ning kuna nemad liikluse sagedusest ei hooli, hukkub neid kahjuks väga palju.”

Siinkohal tulevadki appi erinevad loomadele loodud läbipääsud, mis võimaldavad turvaliselt teed ületada ning toetavad laiemalt võttes ka rohevõrgustiku sidusust ja toimivust kahelt poolt teed. Näiteks ökoduktid, mis Lüki sõnul on justkui haljastatud rohelised sillad üle maantee ja sobilikud liikumiseks kogu elustikule. “Mõnedele selgrootutele, roomajatele ja närilistele võib ökodukt kujuneda lausa omaette elupaigaks. Väikeuluki tunnelid, sillaalused kallasrajad ning konnatunnelid on sobilikud tee alt läbi liikumiseks pisematele imetajatele nagu rebane ja saarmas, samuti kahepaiksetele ja roomajatele. Kõikidesse läbipääsudesse suunavad ulukitarad. Samatasandilises ülepääsus on tarades katkestus ja loomadel võimalik vabalt liikuda üle tee. Looma lähenemise tuvastab radarisüsteem, sõidukijuhile kuvatakse vastav hoiatus ning ületuskoha piires alandatakse suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h-ni, et tagada ohutus nii liiklejale kui loomale.”

Ökoduktide ja tunnelite puhul on eeskuju võetud edukatest Euroopa praktikatest, ent loomatuvastussüsteem on unikaalne. “Ulukite tuvastus- ja hoiatussüsteeme on küll loodud nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, kuid ühtegi meie oludesse kindlalt sobivat lahendust ei õnnestunud leida, mistõttu projekteeriti lahendus kohapeal ja see baseerub tsiviilvalvesüsteemidel,” selgitab Lükk ning lisab, et kui lahendus osutub edukaks, plaanitakse seda kasutada ka teistes samalaadsetes projektides. “Siiski on vaja enne tulevikuotsuste tegemist koguda piisavalt andmeid olemasoleva lahenduse efektiivsuse kohta,” on ta hetkel veel hinnangute andmisel ettevaatlik.

Kangekaelsed linnud ja veokijuhid

Paludes ehitust teostanud ettevõtete esindajatel kirjeldada markantsemaid seiku seoses teelõikude ehitusega, on nii mõndagi meeldejäävat välja tuua. “Näiteks 2018. aasta juulis tulid kaevetööde käigus Saarnakõrve külas välja inimluud, misjärel algasid arheoloogilised uuringud ja üllatuslikult tuvastati muistne kalmistu,” meenutab GRK Infra AS tegevjuht Tarvi Kliimask. 2018. aastasse lisasid tema sõnul põnevust juurde ka juunis uue tee muldkeha nõlva sisse kolinud kaldapääsukesed, kes suutsid ühe nädalavahetusega pesad valmis ehitada, mistõttu seiskus töö augusti lõpuni.

TREV-2 Grupp projektijuht Alan Muruväli aga kirjeldab, kuidas üks mobiilsideoperaator avastas Tallinna–Tartu uue lõigu rajamise alles aasta pärast tööde algust. “Alguses vist arvati, et tegu on Kose möödasõiduga. Alles siis, kui selgitasin, et rajatakse 23 km ulatuses uut trassi, oli ehmatus suur ja hakati kohe tegelema mastide paigalduse ja maade ettevalmistamisega. Kose–Võõbu lookleb ju täiesti uuest kohast, kuhu olemasolevate mastide levi ei ulatu, mis omakorda tähendanuks Tallinna–Tartu vahet sõitjale täielikku mobiililevi kadu.”

Ehitusega seotud lõbusaid seiku on meestel jagada veelgi. Näiteks ei jõua Muruväli ära imestada mõne paberkaarti või vananenud navigatsiooniseadmeid kasutava veokijuhi järjekindlust kasutada teed, mida enam ei eksisteeri. “Olime juba aasta tagasi vana Kose–Purila maantee sulgenud, suunanud selle üle uue Kose–Risti viadukti, pannud välja keelumärgid, paigaldanud tarad ja isegi tee ära freesinud. Aga ikka tõstis mõni juht märgid eest ja sõitis mööda muru ning kruusa, kuni jõudis lõpuks kohani, kust ei saanud enam edasi ega tagasi. Üks veok istus näiteks kaks päeva seal kinni ja kui küsisime, miks nii, ütles, et kaardil oli tee ju olemas,” muigab Muruväli.

Nii Muruväli kui Kliimask kinnitavad kui ühest suust, et 2018. aasta veebruaris alustatud tööd on tänaseks 99% ulatuses valminud. “Saame lõigu liikluseks avada 14. augustil, kuid tööd jätkuvad kuni septembri keskpaigani. Alles teostamata tööd on eelkõige seotud liikluskorraldusvahendite nagu piirete ja liiklusmärkide paigaldamine ning heakorratööd. Samuti toimuvad elektroonsete liiklusmärkide ja loomatuvastussüsteemide testimised,” selgitas Kliimask.

Soosse ja rabasse rajatud tee kui suurepärane katsejänes

Nagu juba mainitud, on Kose–Võõbu teelõik rajatud väga suures ulatuses läbi soode ja rabade, mis kohati üle 5 m sügavad. See on olnud aga paras pähkel kõigile inseneridele ja projekteerijatele, kelle ülesandeks oli nuputada lahendusi vete ärajuhtimiseks, kaevata kilomeetrite kaupa uusi kraave ning lahendada turbapinnase väljakaevamise ja tagasitäitmise probleeme. Just seetõttu on Kose–Võõbu suurepäraseks kohaks, kus teha katselõike. “Et leida tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim muldkeha lahendus soos, alustati esimeste katsetusega Võõbu taga juba 2007. aastal,” meenutab Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts innovaatiliste lahenduste otsingu algust. “Kuna esialgu katsetatud turbapinnase tsemendi ja tuhaga segamine oli mõeldud eelkõige üle 4 m sügavuse nõrga pinnase tugevdamiseks, siis 2015. aastal otsustati katsetada ka madalama soo ületamise jaoks optimaalsemaid tehnoloogiaid. Maailmas ei ole palju selliseid katselõike, kus on võrreldud erinevaid nõrga aluspinnase ületuse tehnoloogiaid ning seetõttu oligi selle vastu suur huvi ka Põhjamaade ja Baltimaade geotehnika konverentsidel,” kirjeldab ta. “Osad läbiproovitud lahendused ongi juba paljudel uutel objektidel projekteerimisel ja ehituses.”

Tõntsi kirjeldatud Võõbu katselõik koosnes kuuest sektsioonist, millest igaüks oli 30 m pikk. Tulemusi kõrvutati varasema mass-stabiliseeringu, uudse vahtklaasmaterjali ning kahe vaitehnoloogiaga, nii et kokku võrreldi projekti raames kümmet eri tehnoloogiat. “Esimesed kaks Võõbu katselõiku kasutavad 1- ja 2-kihilise geosünteediga tugevdatud mulde ülekoormamise meetodit, mille käigus surutakse vesi turbast raskuse abil välja. Kolmanda variandina prooviti geosünteedi asemel kolmemõõtmelist geokärge, mis on justkui killustikuga täidetud mesilaskärg. Neljandal ja viiendal katselõigul rakendati aga ujuvaid „parvelahendusi". Esimesel juhul rajati tee kergkruusa peale, teise lahenduse kohaselt paikneb maantee hoopis suurtest EPS vahtplastist plokkide peal, mida on seni peamiselt Norras ja Jaapanis kasutatud. Kuues lõik oli tehtud võrdluseks tavapärase massivahetusega, mida ei loeta nii keskkonnasõbralikuks kui ülejäänud katsetatud lahendusi, kus uut juurde veetavat täitematerjali kulub vähem,” selgitab ta.

Kuigi katselõik oli vaid 200 m pikk, oli see vägagi keerukas ja kui teadlaste poolega kõik sujus, tegi ehitaja jaoks katselõigu rajamise keeruliseks juba ainuüksi see, et vesises rabas kippusid ekskavaatorid isegi väikse kraavi kaevamisel katselõigu äärde ära uppuma. “Tee ehitusperioodil oli ehitajal abiks võetud TalTech, kes teostas täiendavad mõõdistused ja koormuskatsetused ning lõplikus monitooringu aruandes lubati kõik katselõigud jätta uue tee alla, kuna see osutus stabiilseks ja toimivaks. Antud teelõigu võtab TalTech järelmonitoorimisele ja siis saab detailseid andmeid tulevaste teede projekteerimiseks nõrkadel pinnastel, mida on Eesti küllalt palju,” on Tõnts uute lahenduste tulevikuväljavaadete osas positiivselt meelestatud.

Kose-Võõbu numbrites:

  1. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kogupikkuseks on 283 km ning Kose-Võõbu teelõik moodustab 8% maantee kogupikkusest.
  2. Kose-Võõbu teelõik maksab 88,7 miljonit eurot (Kose–Ardu 50,7 miljonit ja Ardu–Võõbu 38 miljonit eurot).
  3. Uus lõik vähendab Tallinna ja Tartu vahemaad 3 km (enne 184 km, nüüd 181 km)
  4. Uut lõiku on kokku 23 km.
  5. Kui lubatud sõidukiirus on 120 km/h, on ajaline võit ca 7 minutit, kui 110 km/h, siis ca 6 min, kui 100 km/h, siis ca 5 minutit, kui 90 km/h, siis ca 3 minutit.
  6. Välja kaevatud pinnasega võiks täita 650 Kalevi ujula basseini (1,7 miljonit m3)
  7. Paigaldatud mulde materjali on 1,74 miljonit m3
  8. Tee killustikaluse pindala võrdub umbes 180 jalgpalliväljaku suuruse alaga (1,35 miljonit m²).

 

Veel uudiseid samal teemal

25.09.2020

Täna õhtul avatakse liiklusele Nõva sild

Täna, 25. septembri 2020 õhtul kell 20 avatakse Rakvere-Rannapungerja maantee 27. kilomeetril asuv Nõva sild taas liikluseks. Vana Nõva silda rekonstrueeriti viimati 1978. aastal. Vana sild koosnes kahest eri aegadel ...Loe edasi
24.09.2020

Väo liiklussõlmes tulevad olulised liikluskorralduse muudatused

Esmaspäeval, 28. septembril 2020 muutub liikluskorraldus oluliselt Tallinna–Narva maanteel Väo liiklussõlmes, kus linnast väljuv suund viiakse üle uutele valmisehitatud teedele. Seni on ehitustöid tehtud valdavalt nendel aladel, kus liiklust peal ...Loe edasi
18.09.2020

Laagna teel muutub liikluskorraldus

Alates esmaspäevast, 21. septembrist 2020 muutub liikluskorraldus Laagna tee üleminekul Rahu teeks. Seoses ehitustöödega kitsendatakse Rahu tee vasakpoolset otsa ja nihutatakse liiklus paremale poole. Mõlemas suunas on liiklemiseks tagatud 1+1 ...Loe edasi