Liiklusaasta kokkuvõte: kõrvalised tegevused roolis on tõusnud suureks liiklusohutuse probleemiks

22. märts 2017 - 17:56

2016. aastal toimus 1459 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1821 inimest. Liiklusaastat jääb meenutama kurb oktoobrikuu 12 hukkununuga.

Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusõnnetuste arv keskmiselt 1,6% aastas. Võrreldes varasemate aastatega võib paigalseisu märgata vigastatute arvu ning liiklusõnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel neli inimest rohkem kui aasta varem.

"Kuigi 2016. aastal oli liikluses hukkunuid rohkem kui 2015. aastal, jäi tagasilangus siiski prognoositust väiksemaks," kommenteerib liiklusaasta kokkuvõtet Erik Ernits, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja.

Endiselt on suur probleem linnades toimuvad liiklusõnnetused. Hukkunute arv neis küll vähenes, aga vigastatutega lõppenud õnnetusi toimub linnades endiselt palju. Linnatänavad moodustavad vaid 11% kogu Eesti teedevõrgust, kuid nendel toimus pool kõikidest 2016. aasta inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Harju-, Pärnu-, Tartu- ning Ida-Virumaal toimunud õnnetuste tagajärjel said  vigastada 75% kõigist vigastatutest ning hukkus 62% kõigist hukkunutest.

"Meelemürkide tarbimise, turvavöö kasutamse ning kiiruse ületamise kõrval on suureks probleemiks tõusnud kõrvalised tegevused roolis," selgitab Ernits ning lisab, et liikluse ohutumaks muutmine eeldab ka liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavana tunduvate lahendustega leppida.

Mullu registreerisid politseinikud 103 377 liiklusalast väärtegu, neist pea pooled ehk umbkaudu 45 000 olid kiiruseületamised. Ligi pooltest kiiruseületamistest toimusid linnades. Eelmisel aastal hukkus liikluses 71 inimest, kellest 19 oli turvavöö kinnitamata. Politsei tabas 2016. aastal ligi 700 joobes juhti vähem kui 2015. aastal. Joobes juhtide süül hukkus vähem inimesi.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles: "Liikluse suurim probleem on ennekõike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate osas. Paljud liiklejad on rahulolematud, et teised sõidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid enda vigadele ei pöörata tähelepanu. Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on võimalus võtta see vastutus enda ja oma lähedaste ees," ning lisas, et sellel aastal on politsei prioriteedid liikluses ennekõike joobes juhid, turvavarustuse kasutamine ning järjest enam pööratakse tähelepanu sõidukijuhi kõrvalistele tegevustele. Lisaks jätkab politsei kergliiklejate kontrollimisega.

Selle aasta veebruaris võttis Vabariigi Valitsus vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus programm ette ülesanded igale osapoolele liikluses.

"Liiklussüsteemis on liiklusõnnetused ja isegi väiksemad vigastused vältimatud, kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jääva kaotuseni, on katkestatav. Uus liiklusohutusprogramm püüdleb selle poole, et teeliiklussüsteemi muutuks selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid," kirjeldab Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoomejuht Alo Kirsimäe liiklusohutuse tulevikku.

Täiendav info:
Merit Mähar
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
+372 5192 8743
merit.mahar@mnt.ee

Veel uudiseid samal teemal

Liiklus
23.03.2020

Naastrehvide vahetamisega võib veel oodata

Naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis võib temperatuur langeda miinuskraadideni. „Suverehvidele ülemineku aeg on tehtud Eestis paindlikuks, kuna ilmastikuolud erinevad riigi eri piirkondades. Ilmaennustusportaalid näitavad miinuskraade nii aprilli keskel ...Loe edasi
26.11.2019

Teed võivad muutuda erakordselt libedaks

Mitmel pool mandri-Eestis on teedel juba jäidet. Riigi Ilmateenistus hoiatab, et kohati võib sadada jäävihma. Ilmaprognoosi kohaselt jõuab hommikul saartele tihedam sajuala, mis liigub sealt mandrile. Mandri lääneosas sajab vihma ...Loe edasi
Põhjamaade rehvimärk
26.11.2019

Alates 2022. aasta detsembrist võib kasutada ainult põhjamaade kliimasse mõeldud talverehve

Alates 1. detsembrist 2022 peavad sõidukite naastudeta talverehvid olema mõeldud põhjamaade kliimas kasutamiseks. Nõuetele vastavad rehvid on tähistatud märgiga, millel on kolm mäetippu ja lumehelves. Kõnealune märk näeb välja selline: ...Loe edasi