Liiklusohutusprogramm 2016-2025 võimaldab säästa üle 250 inimese elu

16. veebruar 2017 - 13:43

Valitsus võttis vastu uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele.

Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses. Nullvisioon lähtub eeldusest, et eksimise tõenäosust ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini vähendada, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejad vastutavad vaid liiklusreeglite täitmise eest.

Liikluse suuremaks ohutuseks ja inimkannatuste vähendamiseks keskendutakse uues programmis kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu liikluskeskkond ning ohutu sõiduk.

Valdkonnas – vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendutakse liikluses osalejate ohutu ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele ning ühise vastutuse põhimõttele. Ühise vastuse põhimõte seisneb enda ohutuse tagamises ja vastutustundlikus suhtumises teistesse liiklejatesse.
Ohutu liikluskeskkonna kujundamisel lähtutakse keskkonnasäästlikkusest ning aastaaegade eripäradest liikluse korraldamisel. Eesmärk on, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav ja liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid. Sõidukite puhul on rõhk ohutumate sõidukite kasutamises ja näiteks juhiabisüsteemides, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada.

Klassikaliselt on liiklusohutussüsteemi kujundamisel keskendutud liiklusõnnetusteni viinud riskide tuvastamisele ning nende maandamisele. Ainult sellele lähenemisele toetumine ei ole käesoleval ajal enam piisav, kuna tagajärgedele reageerimine on olemuselt vastuolus nullvisioonist tuleneva ennetamise põhimõtetega. Probleemide ennetamine liiklussüsteemi planeerimise faasis on väiksemate kulude ja suurema efekti saavutamise tõttu oluliselt kuluefektiivsem. Ühe inimese hukkumisega ühiskonnale kaasnev kahju ületab tänastes hindades 2 miljonit eurot. Seega prognoositav liiklussurmade ärahoidmine võimaldab vähendada riigile tekkivat sotsiaalmajanduslikku kahju vähemalt 521 miljonit eurot.

Liiklusohutusprogrammi rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest. Aastateks 2016-2019 planeeritav koguvajadus on 18,52 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid moodustavad 11,45 miljonit eurot. Vabariigi valitsuse juurde on moodustatud liikluskomisjon, kelle ülesandeks on liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine. Liiklusohutusprogrammi elluviimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Lisainfo:
Ursula Nõu
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
58543561
ursula.nou@mnt.ee 

Veel uudiseid samal teemal

Kampaania "Võta aega, mitte elu!" plakat
13.07.2020

Maanteeameti kampaania „Võta aega, mitte elu“ tuletab meelde kiiruse ületamise ohtlikkust

2019. aastal tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet kokku 50 851 kiiruse ületamist, mida on 39% rohkem kui 2018. aastal. Enim suurenes nende osakaal, kes ületasid kiirust kuni 20 km/h, mis moodustas ...Loe edasi
Kampaania plakat
15.06.2020

Sõidukijuhtide teadlikkus alkoholi mõjust ei ole aastatega oluliselt paranenud

Möödunud aastal toimus joobes sõidukijuhi osalusel 134 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 10 ja sai vigastada 160 inimest. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on toimunud joobes juhi osalusel 51 liiklusõnnetust, ...Loe edasi
Liiklus
23.03.2020

Naastrehvide vahetamisega võib veel oodata

Naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis võib temperatuur langeda miinuskraadideni. „Suverehvidele ülemineku aeg on tehtud Eestis paindlikuks, kuna ilmastikuolud erinevad riigi eri piirkondades. Ilmaennustusportaalid näitavad miinuskraade nii aprilli keskel ...Loe edasi