Liiklusolukorra paranemisest ei saa rääkida

10. märts 2016 - 0:00

2015. aastal juhtus 1 391 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1 756 inimest. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste ning neis vigastatute arv jäi eelneva aastaga võrreldes samale tasemele, kuid liiklusõnnetustes hukkunute arv vähenes kümnendiku võrra. 

Hoolimata varasemaga võrreldes oluliselt väiksemast hukkunute arvust, ei saa lõppenud liiklusaasta tulemusega rahule jääda.  2015. aastat jäävad varjutama suure hukkunute, -vigastatute ja -osalenud sõidukite arvuga  liiklusõnnetused ning 9 hukkunuga jalakäijaõnnetused novembris. Ainuüksi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas kokku toimus mullu 50% kõikidest Eestis juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Suuremate linnade linnaruumi ohutus on veel üks senisest enam tähelepanu vajav teema, eriti kergliiklejate surmade ja vigastuste tõttu.

Hukkunute arvu vähenemine 78-lt (2014) 67-le (2015) on küll kaasaegse liikluse ajaloo kõige madalam tase, kui püsivast liiklusolukorra paranemisest ei saa Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul veel rääkida. „Süsteemsest paranemistrendist saame rääkida alles siis, kui madal tase on mõned aastad püsinud. Sellist vähenemist pidasime veel eelneva aasta alguses vähetõenäoliseks ning varasemate aastate kogemuse põhjal prognoosisime, et  hukkunute arv võib tõusta üle 80. Õnneks läks teisiti,“ tõdes Ernits.

Politsei- ja Piirivalveameti mulluste liiklussurmade analüüsist selgus, et kõige rohkem hukkunuga liiklusõnnetusi toimus pimedal ajal ja pärast tööpäeva lõppu, selge või pilvise ilma korral ning enamasti sirgel teel. „Õnnetusi, mis on juhtunud suhteliselt headel välistingimustel, võib seletada sellega, et mida paremad ja turvalised näivad olud, seda lihtsamini kaotavad inimesed roolis olles valvsuse ning nad kipuvad kergekäelisemalt piirkiirust eirama,“ tõi Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse vanemkomissar Riho Tänak sõiduautode osalusel toimunud õnnetuste tagamaid. 

PPA jaoks on oluline raskete liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, sest see annab teadmise, kuidas neid ennetada. „Aastate jooksul on hukkunuga liiklusõnnetuste põhjused Eestis ja Euroopas jäänud samaks. Meie prioriteetideks on kõrvaldada liiklusest joobes ja juhtimisõiguseta juhid ning tuletada inimestele meelde turvavarustuse ja üksteisega arvestamise vajalikkust. Enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine on lihtne – alkoholi tarvitanuna ühest kohast teise saamiseks kasuta kaine sõbra või ühistranspordi abi, sõidukis kinnita turvavöö ja kergliiklejana tee ennast nähtavaks ning arvesta teistega. Jätkuvalt on probleemiks kokkupõrked kergliiklejatega,“ ütles Tänak.

 

Statistikat

• Nagu ka varasematel aastatel hukkus 2015. aastal liikluses kõige rohkem jalakäijaid (24), sõiduautojuhte (20) ja kaassõitjaid (14). Vaatamata aasta lõppu ilmestanud jalakäija surmaga lõppenud õnnetustele hukkus siiski ka jalakäijaid liikluses vähem kui 2014. aastal (27). Kümme jalakäijat hukkus ülekäigurajal - kuus neist Tallinnas, kolm Tartus ja üks Narvas. Ülekäigurajal hukkunutest oli enamus vanemad kui 65-aastased.

• Iseloomustamaks hukkunutega liiklusõnnetusi 2015. aastal võib öelda, et sagedamini juhtusid need õnnetused pimedal ajal ja peale tööpäeva lõppu, mil ka liiklustihedus on üldiselt suurem. Turvavarustust, sealhulgas turvavööd või helkurit, ei kasutanud ligi pooled hukkunutest. 

• Neljandat aastat ei vähenenud  liiklusõnnetuste ja neis vigastada saanute arv (2012 – 1707; 2013 – 1728; 2014 – 1748; 2015 – 1756). 

• Kuigi sõiduautojuhtide osalusel toimus 4 õnnetust 5-st, on veoautod ja bussid oma eripära tõttu suurema ohu allikaks kui meie liiklusest enamuse moodustavad sõiduautod. Veoautode ja busside osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkus 18 inimest, mis moodustas 27% kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest. 

• Kaks kolmandikku (kokku 927) inimkannatanutega juhtunud liiklusõnnetustest leidis aset asulates, enamasti linnatänavatel. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas toimus mullu 50% (kokku 691) kõikidest Eestis juhtunud liiklusõnnetustest ja 85% kõikidest KOV-i õnnetustest. 

• Neljas suuremas linnas hukkus 19 inimest ja sai vigastada ca 800 inimest. 12 inimest hukkusid Tallinnas.  Need neli linna koos ümbritsevate maakondadega andsid kokku 75% kõigist hukkunutest.

• Jätkuvalt oli enamlevinud avastatud väärteoks lubatud sõidukiiruse ületamine (43%),  järgnesid kergliiklejate rikkumised (9%) ja sõitmine foori keelava tulega (8%). Mootorsõiduki juhtimine alkoholi mõju all moodustas  5% ja turvavarustuse mittekasutamine 6% kõigist 2015. aasta liiklusreeglite eiramistest. 

• Avastatud liiklusreeglite rikkumised sõltuvad  sellest, kui suurel määral on PPA-l võimalik liiklusjärelvalvesse panustada. 2015. aastal oli ööpäevaseks keskmiseks väljapanekuks 69 politseipatrulli. Maakondadest oli kuu keskmine patrulltoimkondade väljapanek märgatavalt suurenenud vaid Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige suurem langus on toimunud Ida- ja Lääne-Virumaal.

• MA ja PPA jõudsid 2015. aastal liiklusohutuse ennetusöös koolituste ja loengutega hinnanguliselt ca 108 500 inimeseni ehk 8%-ni elanikkonnast. Enamik koolitustest ja loengutest oli suunatud alaealistele (ca 90 000 inimest). Lisaks viidi laialdaselt läbi liiklusohutusalast teavitustööd ja tegevusi avalikel üritustel.

• 2015. aastal likvideeriti riigiteedel kokku 79 ohtlikku kohta kogumaksumusega 6,5 miljonit eurot. Liiklusohutuse auditeid erinevates projekteerimis- ja ehitusetappides tehti 57. Teeohutuse kontrollimisi viidi läbi kogu üleeuroopalise teedevõrgu teede 1226-l km-l. 

Rahvuslik liiklusohutusprogramm

Eelmisel aastal lõppes seni kehtinud perioodiks 2003-2015 ette nähtud Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm. Seal toodu kohaselt oli ette nähtud, et hukkunute arv ei ületa 75 ja vigastatute arv 1500 inimest aastate (2013-2015 arvude keskmisena).  Vaatamata sellele, et hukkunute osas lõppeesmärk saavutati (2013 – 2015 aastate keskmine hukkunute arv on 75,3 inimest), jäi vigastatute arv siiski oluliselt suuremaks kui seatud eesmärk. 

Samas ei suudetud rahvuslikus liiklusohutusprogrammis kavandatut täilikult realiseerida: planeeritud mahus ja tähtajaks täideti ligikaudu pooled ettenähtud tegevustest. Ülejäänud jäid rakendamata, rakendati planeeritust väiksemas mahus või hiljem. Täpsem ülevaade lõppenud programmitulemustest valmib lähiajal.

Perioodi 2016-2025 hõlmava rahvuslikku liiklusohutusprogrammi ettevalmistustega alustas Maanteeamet juba 2014. aastal. Põhitegevused koondusid liiklusohutuse osakonna Erik Ernitsa sõnul peamiselt siiski 2015. aastasse ja  detsembris esitati programmi projekt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. „Käisime  välja tegevused, mille realiseerimine on eelduseks transpordi arengukava vägagi ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks. Näiteks,  kuidas viia aastaks 2020 liikluses hukkunute arv Eestis alla 50. Kokku on programmi projektis kavandatud üle 170 tegevuse. Programm on ministeeriumis läbivaatamisel ning loodetavasti jõuab lähikuudel valitsusse,“ on Ernits lootusrikas.

 

Liiklusaasta kokkuvõte 2015 (1.51 MB, PDF)

Liiklusaasta kokkuvõttes viidatud tabelid (184.58 KB, XLSX)

 

Täiendav info:

Triin Adamson
Avalike suhete osakond
611 9308
triin.adamson@mnt.ee