Maanteeamet ei hakka eraparklatele sõidukiomanike andmeid väljastama

29. november 2016 - 13:08

Kevadel pöördus õiguskantsler Maanteeameti poole ettepanekuga võimaldada edaspidi eraparklate juurdepääs liiklusregistri andmetele. Maanteeamet on seisukohal, et eraparklatele ei hakata liiklusregistrist sõidukiomanike andmeid väljastama.

Liiklusseaduse järgi on liiklusregistrisse kantud andmed üldjuhul avalikud, kuid isikuandmed on juurdepääsupiiranguga ning selliseid andmeid võib Maanteeamet väljastada kolmandale isikule põhjendatud õigustatud huvi olemasolu korral. Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitused, kohtutäiturid, notarid jm kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks "Õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Maanteeamet. Liiklusregistri eesmärk ei ole eraõiguslike isikute abistamine nõuete esitamisel või maksmapanekul," selgitas Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur.

Kui Maanteeamet hakkaks väljastama liiklusregistrisse kantud juurdepääsupiiranguga andmeid kolmandatele isikutele, on selge, et isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle tuleks teha ka tõhusat järelevalvet. "Olukorras, kus liiklusregistrile saaks laiaulatusliku ligipääsu erahuvides tegutsevad isikud, seahulgas eraparklad, ei oleks võimalik teostada tõhusat järelevalvet selle üle, et kõnealused andmed ka tegelikult puudutavad üksnes neid eesmärke, mille täitmiseks algselt Maanteeameti poole pöörduti," selgitas Martti Kangur.

Üksikkorras ei ole Maanteeametil võimalik liiklusregistri andmetele juurdepääsu taotlusi läbi vaadata nende eeldatava suure mahu tõttu. "See eeldaks Maanteeameti töökorralduse muutmist uue struktuuriüksuse näol, kes hakkaks selliseid taotlusi läbi vaatama. Näiteks 3000 taotluse läbi vaatamine ühes kalendrikuus tähendaks riigile aastas rahalist kogukulu ~310 000 eurot. Riik peab juhtima oma haldusressurssi sinna, kus seda on ehk rohkem vaja ning võimalik huvi liiklusregistrist isikuandmeid saada ei kaalu käesoleval juhul üles Maanteeameti töökorralduse olulist muutmist ja riigile täiendavate kulude tekkimist," arvas Kangur.

"Liiklusregistri andmete laiem avaldamine peab olema seadusandja otsus, mistõttu ei ole iseenesest välistatud, et tulevikus liiklusregistri andmed seadusega täies mahus avalikuks tehakse. Nii on see mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas Soomes," tõi Martti Kangur välja. "Samas vajaks teema enne sellise otsuse langetamist laiemat diskussiooni ühiskonnas, sest autoomanikud on täna harjunud praktikaga, et nende andmed registris on üldjuhul salastatud."

Õiguskantsler pöördus Maanteeameti poole oma ettepanekuga 19.05.2016. Ka Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep on leidnud, et registriandmete kättesaadavaks tegemisega peab Maanteeamet olema väga ettevaatlik vältimaks sõidukiomanike andmete väärkasutamist ja lekkimist. Maanteeamet on varem oma vaateid selgitanud näiteks Postimehe arvamusloos 02.06.2016 "Martti Kangur: kellel peaks olema ligipääs sõidukijuhtide andmetele?"

Täiendav info:
Evelin Kütt
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
6119420 / 53041491
evelin.kytt@mnt.ee