Maanteeamet: kergliiklusteede ehitamise põhimõtetest

21. oktoober 2016 - 15:00

Viimasel ajal on Maanteeametile tulnud avaldusi kohalikelt omavalitsustelt kergliiklustee ehitamiseks. Eesti riigiteede kogupikkus on üle 16 000 kilomeetrit ning Maanteeamet teeomanikuna vaatab kogu teedevõrku tervikuna. Iga otsusega käivad kaasas nõuded, millele objekt peab vastama ning emotsioonidele ruumi ei ole. 

Teehoiu rahastamise aluseks on teehoiukava, mis koostatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt vähemalt seitsmeks aastaks.

Teehoiukava kinnitatakse valitsuse poolt ning tehtud otsuste muutmise üle otsustavad samuti nemad. Teehoiukavas on lahti kirjutatud, milliste tegevuste jaoks Maanteeametile eraldatud vahendeid kasutada tohib. Üldisemalt jagunevad need kolme valdkonna vahel: teedevõrgu säilitamine, arendamine ja nende tegevuste administreerimine. Säilitamise eesmärk on tagada, et olemasolevad teed kestaksid, arendamisega tehakse teid paremaks ning administreerimisega täidetakse Maanteeameti funktsioone nagu tee-ehituse korrastamine või teenindusbüroode pidamine. Säilitamisel ning arendamisel on detailselt paika pandud, kuidas vahendeid kasutada: kui suures ulatuses tuleb vahendeid kasutada kruusateede katte remondiks, sildade taastusremondiks jne.

Uute kergliiklusteede ehitamiseks on võimalik kasutada vaid teedevõrgu arendamiseks ette nähtud vahendeid kahelt realt: teede ehitusest või liiklusohtlike kohtade kõrvaldamisest. Teede ehituseks ette nähtud vahendeid saab kergliiklusteede ehitamiseks kasutada ainult juhul kui kergliiklustee ehitatakse konkreetse objekti osana ning selle ehitamine on objektiivselt põhjendatud. Efektiivsemaks rahaliste vahendite kasutamiseks ja parema projektlahenduse väljatöötamiseks prognoositakse nii tulevast liiklussagedust ja transpordivoo koosseisu kui ka jalakäijate ja jalgratturite liikumise põhisuundasid.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamiseks ette nähtud vahendeid saab kasutada siis kui tegemist on liiklusohtliku kohaga ning kergliiklustee ehitamine on vajalik selle liiklusohu kõrvaldamiseks. Liiklusohtlikuks loetakse kohti, kus toimub teiste sarnaste kohtadega võrreldes ebaproportsionaalselt palju liiklusõnnetusi. Nende kohtade tuvastamiseks on teedevõrk jagatud liikluskeskkonna seisukohalt ühtlaste omadustega teelõikudeks, mis seatakse iga aasta eraldi pingeritta. Pingerea aluseks on eelkõige lõiku iseloomustavad parameetrid nagu lõigul toimunud liiklusõnnetused ning teistel sarnastel lõikudel toimunud liiklusõnnetuste jaotus, mida statistiliste mudelitega analüüsitakse. Pingerivi koostamisel arvestatakse ka maakondlike liikluskomisjonide ning Maanteeameti ekspertide hinnanguid. Iga aasta ohutustatakse nii palju objekte kui teehoiukavas eraldatud vahenditest võimalik on. Eesmärk on olemasoleva rahaga ohutust võimalikult palju suurendada. Mida odavam on koha ohutumaks muutmine ning mida suurem on liiklusõnnetuste vähenemise potentsiaal pärast ohutustamist, seda kõrgemale see pingereas tõuseb.

Asulavälistel teedel juhtub jalakäijatega arvuliselt küll vähe liiklusõnnetusi, kuid juhtunud liiklusõnnetuse puhul on tagajärjed väga rasked. Samas ei saa asulavälistel teedel rääkida süsteemsest liiklusõnnetuste koondumisest üksikutesse piirkondadesse, vaid need hajuvad üle kogu teedevõrgu. Mõistlik on aga keskenduda taristu suurematele ümberkorraldustele asulates, kus liiklusõnnetused koonduvad märksa väiksemale alale ning neid on oluliselt rohkem. Asulaväliste teede ohutuse muutmisel on mõistlik keskenduda eelkõige liiklejate käitumisele: et jalakäijad oleksid pimedal ajal nähtavad ning kõnniksid õigel pool teed. Autojuhid peavad kinni pidama kiiruspiirangust, vältima kõrvalisi tegevusi ja veenduma, et autol oleksid korras tuled ning puhas esiklaas.

Maanteeamet ehitab kergliiklusteid teehoiukavas määratud objektide juurde või kui mõni koht paistab Eesti teedevõrgu taustal ohtlikuna silma ja kergliiklustee rajamine on selleks kõige efektiivsem viis. Liikuvuse tagamiseks, sportimisvõimaluste loomiseks või muul sarnasel põhjusel kergliiklusteid Maanteeametil ehitada võimalik ei ole. Kohalik omavalitsus saab kergliiklustee ehitamiseks raha taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest või Siseministeeriumist.

Täiendav info:
Evelin Kütt
Maanteeamet
Avalike suhete osakond
6119420 / 53041491
evelin.kytt@mnt.ee 

Veel uudiseid samal teemal

Praam
11.02.2020

Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud eelistavad püsiühenduse loomist üle suure väina

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanikud seda pigem ei soovi. 68% Saaremaa, 37% ...Loe edasi
Teetööd maanteel
22.07.2019

Augusti lõpuni tuleb praamiga Saaremaale ja tagasi mandrile liikudes arvestada teetöödega

Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteel km 50,1–56,3 Tuudi–Ridase lõigul teostatakse tee rekonstrueerimise töid. Töid teostatakse kogu remonditaval teelõigul. Ajavahemikul 24.07.–01.08. teostatakse remonditaval teelõigul aluse stabiliseerimise töid. Tööde käigus kaetakse osa teest bituumeni ja ...Loe edasi
Aadu Lassi preemia sai Marek Koit
26.11.2018

Insener Aadu Lassi nimelise teedevaldkonna auhinna laureaadid on insenerid Marek Koit ja Aleksander Kaldas

Maanteeamet ja Asfaldiliit kuulutasid välja Insener Aadu Lassi nimeline teedevaldkonna auhinna laureaadid kahes kategoorias: Aadu elutööpreemia ja Aadu inseneripreemia. Aadu inseneripreemia omastati silmapaistvate saavutuste eest teedevaldkonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel ...Loe edasi