Maanteeamet tellijana otseselt ei korralda hooldelepingupartnerite tegevust teeäärsetel heakorratöödel sh umbrohutõrjel, kuid jälgib, et seisundinõuded oleksid tagatud. Tänasel päeval valivad hooldetöid tegevad ettevõtted ise meetodi, kuidas raskesti niidetavaid kohti hooldada.
Riigimaanteede hooldetöid teevad Eestis ettevõtjad, kes otsustavad töömeetodi üle, mil kombel tagada teeäärte seisundinõuded. Trimmerdamine nõuab tähispostide kahjustamise vältimiseks suurt täpsust, see on aeganõudvam ning vastavalt tee seisunditasemele tuleks suve jooksul niita mitu korda. Trimmerdamise oluline miinusena kahjustab see plastikust tähispostide ja tsingitud piirdeid, mille tõttu nende eluiga väheneb.
Riigimaanteede piirnevatel aladel tehakse kemikaalidega umbrohutõrjet kohtades, kus niitmine on raskendatud - näiteks kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses ning masinatega raskesti ligipääsetavates kohtades valdavalt väljaspool asulaid. Kemikaalikogused, mida teeäärsetel kasutatakse, on võrreldes põllumajanduses ja raudteesektoris kasutatavaga siiski väikesed.
Loomulikult tuleb umbrohutõrjel kinni pidada kehtivatest nõuetest – näiteks kehtivad piirangud veekogude läheduses jm. Herbitsiidide kasutamist reguleerivad „Taimekaitseseadus“, põllumajandusministri määrus jne. Lisaks peab professionaalne kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning tal peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus.
